Euroopa Parlamendi arvamuse kohaselt tuleb maksu kehtestamisega minna edasi, isegi kui selle kasuks otsustavad vaid mõned Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, teatas parlament.
Vastuvõetud resolutsioonis öeldakse, et juhul, kui maksu ei saa kehtestada kogu Euroopa Liidus (EL), siis tuleb näha ette tihe koostöö. Samas tunnistatakse resolutsioonis, et maksu kehtestamine vaid väga vähestes EL-i riikides võib kahjustada siseturgu ning et selle vältimiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid.
EL-i õiguse muutmiseks maksuküsimustes on vajalik kõigi liikmesriikide üksmeelne toetus, europarlamendil on maksuasjades ainult konsulteeriv roll. Liikmesriikide rahandusministritest koosnev EL-i Nõukogu pole finantstehingute maksus seni üksmeelt leidnud, kuigi teema on olnud arutusel mitmel korral.
Väljapakutud finantstehingute maks peab europarlamendi arvamuse järgi olema paremini ette valmistatud, et see haaraks suuremat hulka kauplejaid ning maksust eemale hoidmine ei oleks tulus.
Parlament hindas sobilikeks komisjoni välja pakutud maksumääru, mis oleks 0,1 protsenti aktsiate ja muude väärtpaberitega tehtud tehingutelt eest ning 0,01 protsenti tuletisinstrumentidega tehtud tehingutelt. Üksnes pensionifondide tehingud jääksid kava kohaselt finantstehingute maksust vabaks.
Parlament palus komisjonil muuta direktiivi eelnõu, lisades sellele emiteerimise põhimõtte. See tähendaks, et finantstehingute maksu peavad tasuma ka need finantsasutused, kes asuvad väljaspool maksu kehtimise ala, juhul kui nad kauplesid väärtpaberitega, mis anti algselt välja maksu kehtimise alal. Näiteks tuleks finantstehingute maksu maksta Saksamaal emiteeritud Siemensi aktsiatelt, kui tehingu sõlmivad Hongkongis asuv institusioon ja USA-s asuva institutsiooniga.
Komisjoni ettepaneku järgi ei tuleks sellistel puhkudel finantstehingute maksu maksta, kuna finantstehingute maks oleks puudutanud vaid finantstehingute maksu kehtimise alal asuvaid finantsasutusi.
Parlament toetas ka residentsuse põhimõtet, mille järgi maksustataks ka väljaspool maksu kehtimise ala emiteeritud väärtpabereid, millega kauplemisel on vähemalt üks osapool finantstehingute maksu kehtimise ala asutus.
Parlamendi hinnangul pole tarvis, et finantstehingute maksust laekuv tulu läheks otse EL-i eelarvesse. Juhul, kui see tulu antakse EL-i eelarvesse, peaks parlamendi hinnangul vähenema vastavalt liikmesriigi panus EL-i eelarvesse.
Euroopa Komisjoni esitatud kava järgi peaksid direktiivi muudatuse jõustumise järel liikmesriigid tuleva aasta lõpuks võtma vajalikud õigusaktid, millega finantstehingute maks neis riikides kehtestataks. Riikide kohalikud seadused peaksid komisjoni kava järgi jõustuma 2014. aasta lõpuks.
Euroopa Parlament on finantstehingute maksu nõudnud ligi kaks aastat, kuid komisjon esitas eelnõu alles möödunud aasta lõpul. Europarlamendil pole endale õigust EL-i õigusaktide eelnõusid ise esitada, ka pole parlamendil voli eelnõusid ilma komisjoni nõusolekuta muuta.
BNS
