Sotsiaalministeeriumi meedianõunik Jana Rosenfeld ütles, et alternatiivina kehtivatele riiklikele sooduspensionidele võimaldatakse tööandjatel luua oma töötajatele täiendavaid pensionitagatisi. Eelnõu, mis lubab tööandjatel teha töötajate eest teatud ulatuses tulumaksuvabalt kolmanda samba sissemakseid, valmis rahandusministeeriumis juba suve hakul ning praegu on see saadetud kooskõlastamiseks justiitsministeeriumi.

Rosenfeldi sõnul on sooduspensionide reformimine seotud ka tagatiste andmisega tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral ning praegu analüüsitaksegi võimalikke lahendusi.

Suvel kinnitas ministeeriumi pressiesindaja, et sooduspensionide reformi elluviimise plaanist ei ole enne uusi, tuleva aasta märtsis toimuvaid riigikogu valimisi loobutud ning sotsiaalministeeriumil on kavas esitada soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide ja eripensione kehtestavate seaduste muutmise eelnõu valitsusele detsembri lõpuks.

Sooduspensionide reform on olnud valitsuses kõne all juba aastaid. Soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide, eripensionide ning avaliku teenistuse seadusega sätestatud pensionide reformi põhimõtted said valitsuse heakskiidu 2008. aasta mais ning juba toona oli reformi eesmärgiks kõik sooduspensionid nende senisel kujul kaotada. Siiski peaks reform rakenduma pika üleminekuperioodi jooksul.

Sotsiaalministeerium on põhjendanud reformi vajadust asjaoluga, et alates Eesti riigi taasiseseisvumisest tekkinud eripensionid annavad teatud inimeste grupile tunduvalt soodsamad pensionivõimalused võrreldes riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstava pensioniga. "Erinevate eripensioni liikide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staaюinõuded ja pensioni arvutamise kord, samuti finantseerimise allikad erinevad suuresti, kusjuures nendel erisustel enamasti puudub ratsionaalne põhjendus," märkisid reformieelnõu koostajad tänavu kevadel valminud eelnõuprojekti seletuskirjas.

Koos eripensioni saajate arvuga on aasta-aastalt kasvanud ka pensionide maksmisele kuluv summa. 2008. aastal kulus eripensionidele 253.347.000 ja mullu 269.102.000 krooni, kusjuures eelmisel aastal oli kulu kasv palgakärbete tõttu varasematest aastatest väiksem.

Eelmise aasta alguse seisuga jäi keskmine eripensioni suurus vahemikku 8267-48.200 krooni, sellest suurim oli õiguskantsleri ja väikseim piirivalveametniku pension. Kohtuniku keskmine pension oli sotsiaalministeeriumi andmetel 37.193, prokuröridel 25.372, riigikontrolli ametnikel 11.670, kaitseväepensioni saajatel 8878 ja politseiametniku pensioni saavatel inimestel 8470 krooni.

Mõned muudatused eripensioni saajate arvu vähendamiseks on ka juba toimunud ja näiteks riigikogu liikmetel pole alates kümnendast koosseisust enam õigust seda saada. Riigikontrolli ametnikest on soodustused säilinud vaid riigikontrolöril, peakontrolöril ja neil, kellel oli 2002. aasta märtsiks saanud täis vähemalt 70 protsenti eripensioni saamiseks vajalikku staaюi.

BNS