„Euroopa tänane patendisüsteem on kallis, keeruline ja  peletab innovatsiooni Euroopast eemale. Ei saa kuidagi rahul olla olukorraga, kus juba üle 10 aasta kestva aruteluga ei suudeta ELis kokku leppida ühtses patendikaitse süsteemis,“ kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Eesti toetab igati kulusäästliku ja tõhusa Euroopa Liidu patendireюiimi väljatöötamist, see on ka Eesti ettevõtetele võimalus konkurentsivõime tõstmiseks . Loodetavasti on juba nähtavas tulevikus võimalik oluline edasiminek.“

Täna on üle-Euroopa Liidulise patendi saamine kulukas ja aeganõudev, sest Euroopa Patendiametis registreeritud patent tuleb veel eraldi kehtestada igas liikmesriigis, kus kaitset taotletakse. Keskmine kehtestamiskulu ühe Euroopa patendi kohta on kuni 12 500 eurot, kui patent on kehtestatud ainult 13 riigis, ja rohkem kui 32 000 eurot, kui see on kehtestatud kogu ELis. Hinnanguliselt moodustavad tegelikud kehtestamiskulud ELis umbes 193 miljonit eurot aastas.
Seni, kuni ELi tasemel ei ole jõutud kompromissile, kuidas ühtse patendikaitse probleemi lahendada, tegid 12 riiki, sh Eesti, ettepaneku lubada patendikaitse tõhustatud koostööd nendes riikides, kes seda soovivad. See tähendab, et tõhustatud koostööga liitunud liikmesriigid tunnustavad üksteise patente, kui need on registreeritud ühtses patendikaitse registris.

Praeguses arutelu etapis on tõhustatud koostööga patendikaitse vallas liitumiseks avaldanud soovi kõik liikmesriigid, välja arvatud Itaalia ja Hispaania, kuid ka nüüd ei lähe ühtse süsteemi loomine ladusalt. Näiteks leiavad väikeriigid, sh ka Eesti, et patenditasude jagunemine leppega ühinevate liikmesriikide vahel eelistab põhjendamatult suuri liikmesriike. Nimelt võib eelnõu sõnastust mõista nii, nagu võiks patenditasu jagunemine tulevikus hakata sõltuma riigist tulevate patentide arvust, samas kulud ühtse patendikaitsesüsteemi ülalpidamisele, järelevalvele jms on liikmesriikidel sarnased. Ebaõiglane vahendite jaotamine võib Juhan Partsi sõnul viia olukorrani, kus väikeriikidel võib tekkida raskusi Euroopa patendi kõrge kvaliteedi tagamisega.

Täna on Euroopa Liidu patendikaitse süsteem väga kulukas ja keeruline ka seetõttu, et iga liikmesriik võib nõuda patendi kogu dokumentatsiooni tõlkimist. Tõhustatud koostööga liitunud riikides patendi registreerimisel ei oleks eelnõu järgi vaja rohkem täiendavaid tõlkeid kui  on ette nähtud Euroopa Patendikonventsioonis – inglise, saksa ja prantsuse keelde. Hispaania teatas aga täna, et ta seda ettepanekut ei toeta ja leiab, et ka tõlge hispaania keelde peaks olema kohustuslik. Paralleelselt tegeleb Euroopa Komisjon patendidokumentatsiooni kvaliteetse masintõlke arendamisega.
Liikmesriikide ministrid arutlesid täna Konkurentsinõukogus ka ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomise üle. Euroopa Komisjon pakkus välja kolm varianti: ainupädevuse andmine Euroopa Liidu kohtule, siseriiklikele kohtutele või sootuks uue üle-Euroopa Liidulise patendikohtu loomine.

Arutelud jätkuvad töögruppides ning patendi teemal koguneb Euroopa Liidu Konkurentsivõime nõukogu erakorraliselt uuesti juba 27. juunil.

BNS