Eelnõu järgi on alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise laialdane rakendamine üldarstiabi osutamisel efektiivne meede alkoholist tingitud tervisehäirete ja -kahjude ennetamisel.
Eelnõu „Tervem ja kainem Eesti“ tegevuskavas seisab, et esmasel patsiendil peab olema võimalus ravimeeskonna poole pöörduda võimalikult lühikese ajaga, ilma saatekirjata ja visiiditasuta.
Ravimeeskonda kuuluvad psühhiaater või sõltuvusravi ettevalmistuse saanud arst, psühholoog, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja ja õde. Arst annab hinnangu ja teeb raviotsused ühe kuni kahe vastuvõtu käigus.
Tervist kahjustavat alkoholitarvitamist võib perearst kohata oma igapäevatöös küllaltki sageli, seda eriti nooremaealiste patsientide hulgas, samuti depressiooniga patsientidel. Selle probleemi väljaselgitamine ning nõustamine osutub perearsti igapäevatöö vajalikuks valdkonnaks, seisab eelnõus.
Alkoholisõltuvuse ravi teenuse korraldus täpsustub olulisel määral alkoholisõltuvuse ravijuhendi valmimise käigus. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud eesmärk on osutada varajase avastamise ja nõustamise teenust 30–60%-le alkoholi liigtarvitavatest inimestest.
