Eelnõu kohaselt  ootab korduvrikkujat automaatne šokivangistus ning raskes joobes autoroolis surma põhjustamine võrdsustub vangla-aastate poolest tahtliku tapmisega. Leht kirjutab, et need on vaid mõned sätted muudatuste paketist, mis peaksid Eesti paigal püsivat liiklusõnnetuste arvu vähendama.

"Senised karistused kriminaalses joobes roolijoodikutele on sisuliselt kas tingimisi karistus või rahatrahv. Need ei ole andnud tulemust, mida oleme lootnud – nende isikute käitumine on retsidiivsuse mõttes täiesti autistlik," sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu.

Ministri sõnul on seaduste karmistamisel kaks põhilist sihtgruppi: korduvalt raskes joobes rooli istujad ning noored, kes saadavad korda oma elu esimese liiklusväärteo ja vajavad õigele teele suunamist.

Kui praegu lubab seadus kriminaalses ehk enam kui 1,5-promillises joobes juhile, kes põhjustab kannatanule raske kehavigastuse või surma, määrata kuni viieaastase vangistuse, siis ministeeriumi ettepaneku järgi tõuseks karistuspiir 12 aastani. Praegu saab kohus nii karmi karistuse määrata alles kahe või enama hukkunu korral.

"Muudatus tähendaks, et kriminaalses joobes inimese surma põhjustamine oleks karistuse mõttes võrdsustatud tahtliku tapmisega," täpsustas Reinsalu.

Korduvalt purjuspäi roolist tabatuile kohtud tulevikus enam karistuse vähendamist lubada ei saa. Neile muutub kohustuslikuks osa tingimisi karistusest – täpsemalt paar päeva kuni mõni nädal – šokivangistusena ära kanda. Seaduseelnõu  koostajad tunnistavad, et see suurendaks ilmselt oluliselt vahistamiste arvu Eestis.

"Praegu on meil nõnda, et iga päev on roolis ligi 3000 kriminaalses joobes isikut ja ligi kuuendik neist on järgmise kolme aasta jooksul uuesti kriminaalses joobes roolis," ütles minister.

Eelnõu kohaselt kaotab 1,5-promillises joobes sõidukit juhtinu tulevikus vähemalt kolmeks kuuks juhtimisõiguse, kandes lisaks ka talle kohtus määratud karistust. Sama juhtub ka liikluskuriteo toimepanijaga, kellel on varasem kehtiv karistus kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest.

Kui liikluskultuur jääb samaks, puudutab juhtimisõiguse äravõtmine hinnanguliselt 600–700 juhti aastas. Justiitsministeerium möönab, et kahtlemata kasvatab see kohtute töökoormust, sest patustanud hakkavad otsuseid ilmselt rohkem ringkonna- ja riigikohtusse edasi kaebama, lootuses luba tagasi saada.

Ka kavatseb justiitsministeeriumi hakata trahvima kriminaalses joobes juhi kaassõitjaid, kes on täisealised ja viibivad sõidukis teadlikult. Viimaste suhtes oleks politseinikul õigus algatada väärteomenetlus, mis päädiks väikese, kuni 10 trahviühiku suuruse trahviga. Ministeeriumi hinnangul võiks see pelutada eelkõige noori inimesi, kes joobes juhi autosse istumisega oma elu ohtu panevad.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professori Jaan Ginteri sõnul on raske ennustada, kas karistuste karmus paadunud roolijoodikut üldse heidutab. Teiseks väärib kriitikat põhimõte, mille järgi on kriminaalses joobes hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustamine tulevikus võrdne tahtliku tapmisega, vahendas BNS.

Väga problemaatiliseks võib Ginteri sõnul kujuneda ka kaassõitjatele trahvide määramine. "Kui kaassõitja on hääletaja, siis tal ei pruugi olla võimu otsustada, kas tegu on joobes juhiga," sõmas ta.