13.04.2016 Kolmapäev

Seadus kehtestab töötaja tausta uurimisele piirid

Alati kui inimest puudutavate andmetega midagi tehakse, on tegemist isikuandmete töötlemisega, millega seotud küsimusi reguleerib isikuandmete kaitse seadus.

Margit Liivoja, kommunikatsioonispetsialist, andmekaitse asjatundja
Margit Liivoja, kommunikatsioonispetsialist, andmekaitse asjatundja

Põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et § 26 kaitsealasse kuuluvad eelkõige:

  • `inimese füüsiline ja vaimne puutumatus,
  • `identiteet,
  • `isikuandmed,
  • `seksuaalsus ning
  • `õigus oma kujutisele ja sõnale.

Inimese identiteet hõlmab tema nime, välimust, tundeid ja mõtteid, minevikku, usutunnistust ja muid veendumusi.

Inimesel on kaitsta oma eraelu

Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi – IKS) § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, mis kujul või millises vormis need andmed on. Seega peaks tööandja töötaja tausta omaalgatuslikult uurimisel mõtlema sellele, et ta uurib töötaja eraelu, mille kaitsele on töötajal igakülgne õigus. Eraelulisi andmeid tohib töödelda ainult isiku enda nõusolekul, kui andmete töötlemise õigus ei tulene mõnest seadusest.

Tööandja tohib töötaja isikuandmeid töödelda töötajaga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Leping ei anna õigust siiski töödelda delikaatseid isikuandmeid. Tööle kandideeriva inimese puhul veel tööandja ja kandidaadi vahel töösuhet ei ole, mistõttu ei saa ka andmete töötlemisel lähtuda seadusesättest, mis räägib isikuandmete töötlemisest lepingu alusel.

Üldine alus tööle kandideerivate inimeste isikuandmete töötlemiseks on seega kandidaadi nõusolek. See tähendab, et igasugust taustauuringut kandidaadi kohta võib teha tema enda nõusolekul.

Sellest, milliseid andmeid tööandjal on õigus töökandidaadilt küsida, saate pikemalt lugeda lähiajal ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 2, 2016.