22.05.2015 Reede

Revisjon korteriühistus

Tüüpilised korteriühistu raamatupidamise korraldamise revisjoni käigus avastatavad vead on tingitud ebakorrektsest dokumentide vormistamisest. Artiklis kajastatu aitab nii korteriühistute revidente revisjoni teha kui ka korteriühistute raamatupidajaid revisjoniks valmistuda.

Hele Moor, kutseõpetaja, lektor
Hele Moor, kutseõpetaja, lektor Foto: Foto: erakogu

Kuigi revideerimise eesmärk ei ole kontrollida ainult ühistu majandusaasta aruannet, (mida pahatihti korteriühistutes tehakse), on raamatupidamise revideerimine siiski oluline osa revisjonikomisjoni tööst. On ju revisjonikomisjoni üks ülesanne anda hinnang ühistu juhi ja raamatupidaja tegevusele finantsmajanduse organiseerimisel.

Revisjoni käigus kontrollitakse ja selgitatakse välja, kas korteriühistu raamatupidamine vastab raamatupidamise seadusele (edaspidi – RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja raamatupidamise sise-eeskirjadele. Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduse nõuetega ja Eesti hea raamatupidamistavaga.

Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud RPS-ga ja mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Hea raamatupidamistava nõuab (RPS §4):

  • raamatupidamise korraldamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine;
  • kõigi majandustehingute dokumenteerimist;
  • majandustehingute kirjendamist raamatupidamisregistrites alg- või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel;
  • majandusaasta aruande ning muude finantsaruannete koostamist ja esitamist;
  • dokumentide säilitamist.

Järgnevalt vaatame, mida peaksid revidendid korteriühistu raamatupidamises kontrollima ja kus võivad esineda levinumad vead ning rikkumised korteriühistute raamatupidamises.

Raamatupidamise sise-eeskirjad

RPS-i § 11 järgi peab raamatupidamiskohustuslane koostama raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi – sise-eeskiri), mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist; algdokumentide käivet ja säilitamist; raamatupidamisregistrite pidamist; tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel; varade ja kohustuste inventeerimist; raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi; aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid.

Sise-eeskirja peab kinnitama juhatus ning see peab olema koostatud just konkreetse korteriühistu jaoks. Sise-eeskirju ja selle lisasid tuleb säilitada sarnaselt teiste raamatupidamise algdokumentidega 7 aastat.

Oluline ei ole mitte ainult sise-eeskirjade olemasolu korteriühistus, vaid ka selle sisu. Tüüpilised sise-eeskirjade koostamisel tehtavad vead on:

  • sise-eeskirjad sisaldavad aegunud infot, näiteks on muutunud seadused, Raamatupidamise Toimkonna juhendid või korteriühistu raamatupidamises kasutatavad arvestusmeetodid;

Missuguseid vigu sise-eeskirjade koostamisel veel tehakse ning millele korteriühistu raamatupidamise korraldamisel revisjoni käigus  tähelepanu juhtida, loe lähemalt Raamatupidamisuudised nr 3, 2015 paberajakirjast. Need, kes ei ole jõudnud veel ajakirja tellida, saavad seda teha siit.

banner right tookuulutus