20.11.2019 Kolmapäev

Rahvusvaheline äritegevus, püsiv tegevuskoht ja maksud

Püsiva tegevuskoha tekkimine ja lõppemine on väga keeruline ning eri riigid on selle kohta kehtestanud oma nõuded ja kriteeriumid, sest iga riik soovib saada makse välisfirmadelt, kes nende territooriumil tegutsevad.
Tõnis Jakob, juhtiv maksukonsultant, Marisett
Tõnis Jakob, juhtiv maksukonsultant, Marisett Foto: erakogu

Käesolevas artiklis käsitletakse mõningaid rahvusvahelise äriga seotud tulumaksu aspekte, eelkõige püsiva tegevuskoha tekkimise ja maksulepingute rakendamisega seotud küsimusi.

Äri teise riigi territoriumil

Eesti äriühing, kes soovib tegeleda kaupade või teenuste müügiga mõne teise riigi territooriumil, peab arvestama paljude asjaoludega, mis on seotud juriidiliste, maksunduslike ja raamatupidamislike küsimustega.

Kui Eesti äriühing soovib pikemat aega tegeleda äritegevusega teise riigi territooriumil, siis võib seal tekkida püsiv tegevuskoht, mis on maksukohustuslane vastavas välisriigis, kuigi püsiv tegevuskoht ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid ainult struktuuriüksus välismaal.

Samas käsitletakse püsivat tegevuskohta tulumaksu jaoks nii, nagu oleks see iseseisev ettevõte.

Üldreeglina tuleb püsiv tegevuskoht registreerida vastavas välisriigis seal kehtivas korras ja erinevates riigiorganites, esitada aruandeid ja maksudeklaratsioone ning maksta makse.

Eestis saab teha registreerimistoiminguid, makse deklareerida ja makse maksta elektrooniliselt, kuid välisriikides see alati nii lihtne ei ole. Seega tuleb enne äritegevuse alustamist välismaal selgeks teha vastavad nõuded ja protseduurid.

Püsiva tegevuskoha tekkimine ja lõppemine on väga keeruline ning eri riigid on selle kohta kehtestanud oma nõuded ja kriteeriumid, sest iga riik soovib saada makse välisfirmadelt, kes nende territooriumil tegutsevad.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (ingl Organisation for Economic Co-operation and Development, OECD ) juhised on ainult soovituslikud. Eri riikide tõlgendused ühtlustatakse topeltmaksustamise vältimise lepingutes (edaspidi maksuleping), millest mõlemad osapooled peavad juhinduma, sõltumata siseriiklikust korrast. Eestil on 2019. aastal 58 kehtivat maksulepingut, kuid uusi maksulepinguid tuleb juurde.

Eestil on sõlmitud maksulepingud kõikide naaberriikidega, välja arvatud Venemaaga, kellega maksuleping on küll alla kirjutatud, kuid mitte ratifitseeritud ja seetõttu riigid seda ei rakenda.
Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 7, 2019). Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised, saate seda teha siit.