05.01.2021 Teisipäev

Tahteavalduse asendamine kohtulahendiga kogub ühinguõigusliku õiguskaitsevahendina populaarsust

Riigikohus tegi 2. detsembril 2020 lahendi, milles käsitleti küsimust, kas koosoleku protokollijat saab kohustada osanike koosoleku protokolli allkirjastama. Sisuliselt tugines Riigikohus analoogia korras viimastel aastatel populaarsust koguvale tahteavalduse asendamise nõudele.

Maris Vutt, advokaat, advokaadibüroo TGS Baltic
Maris Vutt, advokaat, advokaadibüroo TGS Baltic Foto: erakogu

Ka varasemast ajast on tahteavalduse asendamise nõude ühinguõiguslikku rakendusala käsitlevaid kohtulahendeid, kus ühelt poolt on tunnustatud osaniku või aktsionäri hääle asendamise võimalust, samas aga leitud ka seda, et teatud olukordades ei ole hääle asendamine kohtulahendiga võimalik ega lubatav.

Üldreegli järgi peavad hääle asendamiseks olema täidetud järgnevad eeldused: hääletama kohustatud isikul peab olema...


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!