- kollektiivse ülesütlemise põhjused;
- töötajate arv ja ametinimetused;
- nende töötajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega töölepingud kavandatakse üles öelda;
- ajavahemik, mille jooksul töölepingute ülesütlemist kavandatakse;
- töötajatele seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud hüvitistele lisaks makstava hüvitise arvutamise viis.
Seaduses on ette nähtud, et see info tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, seega näiteks e- kirja teel. Oluline on tähele panna, et tegemist on pelgalt koondamise plaanist informeerimisega, mitte koondamisteatega. Informeerimise ja konsulteerimise eesmärk on jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmiseks ja nende arvu vähendamiseks. Samuti aitab see kaasa koondatavate töötajate tööotsingutele.
Pärast andmete saamist on usaldusisikul või tema puudumisel töötajatel õigus 15 päeva jooksul kohtuda tööandja esindaja(te)ga ja teha ettepanekuid.Konsulteerimise tulemusi arvesse võttes, teeb tööandja lõpliku otsuse koondatavate arvu ja töölepingute lõpetamise kuupäeva osas. Andmed esitatakse töötukassale ning esitatud andmete ärakiri usaldusisikule või töötajatele.
Töölepingu ülesütlemisavalduse saab tööandja töötajatele esitada alles pärast seda, kui ta on saanud töötukassalt tagasiside, et koondamine on aset leidnud.
| Dokumendi näidis | Laadi alla |
| Koondamisest informeerimine |  |
| Töötukassa teavitamine kollektiivsest koondamisest | |
| Koondamisteade | |
Näidised koostas vandeadvokaat Karin Ploom advokaadibüroost LINDEBERG. Näidised on kättesaadavad ajakirja RUP tellijatele.
