21.04.2014 Esmaspäev

Muudatused käibemaksuseaduses alates 01.01.2014 ja 01.03.2014

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Olulised muudatused käibemaksuseaduses alates 01.01.2014 ja 01.03.2014
Olulised muudatused käibemaksuseaduses alates 01.01.2014 ja 01.03.2014 Reuters

Maksu- ja Tolliamet on kokku võtnud olulisemad muudatused käibemaksuseaduses alates 01.01.2014 ja 01.03.2014.

01.01.2014 jõustunud muudatus:

Seoses uue vandetõlgi seaduse jõustumisega jäeti käibemaksuseaduse § 2 lõike 2 teisest lausest välja vandetõlk ning lause uue sõnastuse kohaselt käsitatakse ettevõtlusena notari ja kohtutäituri ametitegevust. See ei tähenda siiski, et vandetõlgi ametitegevus enam ühelgi juhul ettevõtlus ei ole ja vandetõlke enam käibemaksukohustuslastena ei registreerita. Muudatuse mõte on selles, et vandetõlk võib tegutseda ka töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel ja sel juhul tema ametitegevus ei ole ettevõtlus, kuid kui ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, rakenduvad tema suhtes kõik FIE-de maksustamist puudutavad sätted ilma erisusteta.

01.03.2014 jõustunud muudatused:

  • maksuhaldur teeb isiku maksukohustuslasena registreerimise otsuse varasema kolme tööpäeva asemel viie tööpäeva jooksul registreerimisavalduse või isikult ettevõtlusega tegelemise tõendite saamisest arvates;
  • käibemaksukohustuslasena registreerimise osas täpsustati, et isikul on õigus esitada avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena ka juhul, kui tal tekib Eestis maksuvaba ühendusesisene soetamine või kauba eksport;
  • maha saab arvata ka enne maksukohustuslasena registreerimist saadud teenuste sisendkäibemaksu nende teenuste maksustatava käibena edasiosutamise kuul (varem see võimalus puudus);
  • enne maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara puhul on õigus maksukohustuslasena selle põhivara edasisel kasutamisel arvata sisendkäibemaks maha arvestades põhivara tegelikku maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsust sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul;
  • täpsustati, et kreeditarvega ei saa müüja oma maksukohustust vähendada kauba või teenuse eest tasumata jätmise tõttu, kui tehingut tühistatud või kauba või teenuse hinda ostja taotlusel alandatud tegelikult ei ole;
  • nullmääraga saab maksustada ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatavat ja võõrandatavat või juba vabatsoonis või vabalaos olevat ja seal võõrandatavat Euroopa Liidu kaupa üksnes juhul, kui see eksporditakse kahe kuu jooksul vahetult vabatsoonist või vabalaost (s.t kaup võib vabatsoonist väljuda ainult liiduvälisesse riiki ekspordina);
  • ühendusevälise riigi füüsilisele isikule kauba võõrandamist (tax-free) saab käsitada ekspordina, kui lisaks muude seaduses nõutud tingimuste täitmisele on müüjal tolli kinnitus kauba ühendusest väljaviimise kohta ostja poolt – see tähendab, et ei pea tingimata olema paberkandjal tolli kinnitusega dokumenti selle kohta, vaid tolli kinnitus võib olla tehtud ka elektrooniliselt;
  • kui Eesti maksukohustuslane on võõrandaja kolmnurktehingus, märgib ta vastavalt seaduse § 37 lõike 8 punktile 1 arvele viite nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 138 ning kui ta on edasimüüja kolmnurktehingus, siis märgib vastavalt sama lõike punktile 2 „pöördmaksustamine“, mitte ei märgi nendel juhtudel lõike punktis 5 nõutavat viidet nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 141 (need sätted on omavahel vastuolus ja seetõttu tunnistati punkt 5 kehtetuks);
  • kauba importimisel tolliagentuuri kaudu käibemaksu tasunud maksukohustuslasel ei pea sisendkäibemaksu mahaarvamiseks enam olema tolliagentuurilt saadud paberkandjal tollideklaratsiooni, vaid piisab kauba vabastamisest (maksukohustuslased omavad üldjuhul e-maksuameti/e-tolli kasutusõigusi ning tolliagentuuri teenuse kasutamisel saab maksukohustuslane ise infosüsteemist tollideklaratsiooni välja printida);
  • käibemaksuga ei maksustata Euroopa Keskpanga poolt määratud euro vahetuskurssi omavate rahatähtede ja müntide importi ning nimetatust tulenevalt ka nende ühendusesisest soetamist;
  • maksuvaba piirmäär väikese väärtusega kauba importimisel ümardati 22 euroni (varem 21,98 eurot);
  • täpsustati käibemaksuvabastusi kauba importimisel füüsilise isiku poolt. Kui üks füüsiline isik saadab teisele füüsilisele isikule kaubasaadetise, mis sisaldab kohvi ja teed, siis varem rakendati sellisele saadetisele sõltumata kogusest maksuvabastust, kui saadetise väärtus ei ületanud 45 eurot, kuid muudatusega kohaldub kohvi ja tee maksuvabastuse rakendamiseks lisaks väärtuselisele piirnormile ka koguseline piirang (kuni 500 g kohvi või 200 g kohviekstrakti või -essentsi ja 100 g teed või 40 g tee-ekstrakti või -essentsi ühe kuni 45 euro väärtusega saadetise kohta), mille aluseks on nõukogu direktiiv 2006/79/EÜ.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes