TRK 1140x140 ee gif
11.06.2014 Kolmapäev

Mida muudetakse juunis käibedeklaratsiooni lisas?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Käibedeklaratsiooni lisa
Käibedeklaratsiooni lisa PM

Käibemaksudeklaratsiooni lisa eesmärk on parandada maksuhalduri võimalusi varimajanduse ohjamisel ning seeläbi aidata kaasa konkurentsitingimuste parandamisele. Maksu- ja Tolliameti jaoks seisneb peamine muutus kontrolli efektiivsuses ja riskianalüüsis, mille tulemusel saame info kogumise asemel tegeleda info analüüsimisega.

Mis muutub?

Käibemaksudeklaratsiooni lisa kehtestamisel esitavad käibemaksukohustuslased ostjate ja müüjate lõikes arvete andmed, kui konkreetse tehingupartneri arve või arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta. Maksu- ja tolliamet hakkab koguma infot ainult arvete kohta, tehingute sisu esitama ei pea.

Deklareerimisele kuuluvad arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 20% ja 9% käibemaksumääraga maksustatava käibe (erandina ei deklareerita KMS §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arvete andmed).

Kus täpselt tuleb arveid deklareerida? Kuhu need tuleb esitada? Mis ajaks?

Käibedeklaratsiooni ja selle lisavorm tuleb esitada maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Esitamiseks MTA-le saab olema põhimõtteliselt neli võimalust:          

  •         nn masin-masin liides, s.t ettevõtja saadab vajalikud andmed otse raamatupidamisprogrammist;
  •         xml ja csv formaadis faili laadimine e-maksuametis/e-tollis;
  •         nn ekraanivormi täitmine e-maksuametis/e-tollis;
  •         paberkandjal esitamine.

Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud või kui käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse enam kui viis arvet.

Milliste tehingute puhul tuleb deklareerida?Kas 1000 euro sisse arvestatakse iga tehing eraldi või kokku kõik tehingud, mis on selle tehingupartneriga tehtud?

Deklareerida tuleb tehingupartneri lõikes arve või arvete kogusumma , mis on maksustamisperioodil vähemalt 1000 eurot ilma käibemaksuta.

Kuidas käituda sularahatehingute puhul?

Deklareerimiskohustuse määratlemiseks ja tehingute deklareerimisel ei ole oluline tehingu eest tasumise viis. Lähtutakse üldreeglist deklareerida vähemalt 1000-eurosed arved.

Millist infot tehingu kohta tuleb deklareerida?

Lisal tuleb deklareerida arvete kohta järgmist informatsiooni: tehingupartneri registri- või isikukood, tehingupartneri nimi, arve number, arve kuupäev, arve summa ilma käibemaksuta, maksumäär, arvel märgitud kauba ja teenuse maksustatav väärtus, maksustamisperioodil vormi KMD lahtrites 1 ja 2 kajastatud maksustatav käiv, erisuse kood.

Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed.

Füüsilisele isikule, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja, väljastatud arveid lisal ei kajastata. Seega jaekaubanduses ei kajastata käibedeklaratsiooni lisal isikustamata müüki. Näiteks kui ostja pole müüja poole pöördunud palvega väljastada arve ettevõtte nimele, võetakse seda kui isikustamata müüki ning selle arve andmeid käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata.

Kas tehingute deklareerimine puudutab ka eraisikutega tehtavaid tehinguid?

Deklareerida tuleb vaid arved, mis on väljastatud juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutustele. Eraisikutele väljastatud arvete deklareerimiskohustust ei ole.

Kuidas toimub deklareerimine FIEde puhul?

Käibemaksukohustuslasest müüja peab deklareerima kõik FIE-dele väljastatud arved, kui arve või arvete kogusumma selle isiku lõikes ületab maksustamisperioodil piirmäära. Ostutehingu vormistamisel peab ostja avaldama soovi tehing müügisüsteemis isikustada ja märkida arvele ostja rekvisiidid.

Milleks on vajalik edaspidi registreerida klientide andmebaasis käibemaksukohuslasest ostja ID?

Kiireks ja kvaliteetseks riskianalüüsiks on vajalik kasutada täpset tehingupartnerit tuvastavat tunnust, milleks on registrikood.

Käibemaksudeklaratsiooni lisa puudutava eelnõu menetlemisel arvestati ka mitmeid ettevõtjatepoolseid ettepanekuid muudatuste sujuvamaks üleminekuks:   

  • Võimalus taotleda mõjuval põhjusel uuele süsteemile üleminekuks pikendust kuni 2015. aasta 20. juunini. Muudatuse kohaselt tuleb juhul, kui infotehnoloogiliste arendustööde teostamine määratud tähtajaks ei ole mõjuval põhjusel võimalik, esitada maksuhaldurile motiveeritud taotlus jätta ajutiselt esitamata käibedeklaratsiooni lisa või selle osa. Maksuhaldur teeb taotluse osas otsuse 30 kalendripäeva jooksul. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 2014. aasta 31. augustiks, avaldusi saab esitada alates 1. juulist.
  • Deklareerida saab kõiki arveid. See vabastab 1000 euro piiri jälgimise kohustusest.
  • Ei ole kohustust märkida arvele tehingupartneri registrikoodi , kuid INF-i esitamisel on registrikood muu info seas nõutav. Hõlbustamaks tehingupartneri registrikoodi sisestamist raamatupidamistarkvarasse luuakse võimalus teostada tasuta päringuid RIK-i andmebaasist.
  •  Arvestati turismiettevõtjate ettepanekut jätta käibedeklaratsiooni lisal kajastamata reisiteenuste erikorra alusel väljastatud arvete andmed/ käibedeklaratsiooni lisal tuleb kajastada vaid nende arvete andmed, millel on käibemaksusumma.
  • Kuni 2015. aasta lõpuni on võimalus esitada arvetel olevad summad summeerituna tehingupartnerite lõikes – mõeldud ettevõtjatele, kellel on ühe partneriga palju arveid, et siis on võimalik esitada kogusumma. See ettepanek on tulnud jaekaubandusettevõtetelt, et tagada keerukamate arenduste teostamiseks täiendavalt aega. 

Andmete turvalisuse olulisus

MTA jaoks on väga oluline esitatud andmete turvalisuse küsimus.

Andmeid kasutab maksuhaldur vaid maksude tasumise õiguse kontrolliks ning need on hõlmatud maksusaladuse kaitsega. Kogutava teabe käsitlemine pole vähem turvalisem teabest, mida MTA-le juba niigi esitatakse. Kõik andmebaaside kasutamised MTA-s logitakse ning juurdepääs on vaid järelevalvega tegelevatel isikutel üksikpäringutena. Igal juhul on kaitstud ettevõtete ärisaladus, sest esitatud andmetest nähtuvad vaid tehingupartnerid, mitte teenuse või kauba liik ega selle ühiku hind.

Ettevõtete jaoks on üleminek püütud teha võimalikult lihtsaks. Lisaks mõjuval põhjusel süsteemile ülemineku ajapikendusele on raamatupidamistarkvara tootjad MTA-le kinnitanud, et koostöös väljatöötud KMD INFi vorm on neile ning programme kasutatavatele ettevõtjatele sobiv. Tagatud on seega tingimused, et vormi esitamisega täiendavat käsitööd juurde ei teki.

Tõuseb MTA tegevuse kvaliteet

Käibe deklaratsiooniga kogutav info tõstab oluliselt MTA riskianalüüsi kvaliteeti ning kontrollide kiirust ilma kontrollijate arvu suurendamiseta ja üldine kontrolliga kaasnev halduskoormus vastupidiselt üldlevinud arvamusele väheneb.      

  • MTA riskianalüüs ja kontrolliprotsess muutub efektiivsemaks. Käibedeklaratsiooni lisa võimaldab oluliselt kiiremini ja täpsemalt teha kindlaks isikud, kellele pöörata kõrgendatud tähelepanu.   
  •  Kiirem ja täpsem kontrolliobjektide tehingupõhisele infole tuginev valikuprotsess võimaldab tegeleda senisest suuremas mahus maksuriskidega isikutega ning kasutada efektiivsemalt ressursse.   
  • Operatiivne riskide määratlemine võimaldab kiirelt rakendada meetmeid, et tõkestada  maksupettuste toimepanekut või jätkumist ning vähendada seeläbi maksuauku.   
  • Paraneb varjatud käibe avastamine. Siiani on käibe varjamist tuvastatud peamiselt tagastusnõuete või muude kontrollimenetluste käigus kogutud info põhjal. Tavapärane on, et kogutud info on enamasti masstöötluseks sobimatus formaadis ning ei hõlma arvestatavas ulatuses tehingupartnereid.   
  • Lihtsustub fiktiivsete arvete ja puhvrite tuvastamine. Saadava info hulk võimaldab tuvastada ja selekteerida potentsiaalseid „arvevabrikud,“ kus väljastatakse fiktiivseid kuluarveid teistele ettevõtetele ning „puhverettevõtted“ ehk ettevõtted, kus suure tõenäosusega reaalset äritegevust ei toimu ja keda kasutatakse tehinguahelates vahelülidena, et varjata pettusest tegelikku kasusaajat.   
  • Käibemaksu tagastusnõuete riskid täpsustuvad ja menetlemine kiireneb. Tehingupõhise info kiirem omamine võimaldab senisest oluliselt operatiivsemat riskianalüüsi ning lähtuda juba konkreetsest tehingust ja tehingupartnerist. 

Kokkuvõttes aitab käibedeklaratsiooni täiendamine kaasa võrdsemale konkurentsikeskkonnale, sest nii on võimalik vähendada väheste ebaausate tegevust, kes tekitavad suurimat kahju riigile, kõigile ausatele kodanikele ja ettevõtjatele.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes