Vastab Piret Kaljula, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Arvestades, et ka lapsed on varmad suuri raskusi kandma abistades perekonda erinevates töödes või kaasneb see kohustus koolikohustusega (koolikott), tuleb hoida meeles, et need olukorrad ei ole võrreldavad töötamisega. Alaealine ei ole väikeste mõõtmetega täiskasvanu, vaid arenev ja kasvav organism. Selle tõttu on väga oluline jälgida, et aktiivses kasvuperioodis luu- ja lihaskond ei saaks ebaõiget ja ülemäärast koormust, mis hilisemas täiskasvanueas toob kaasa tervisehäireid.
Perekonda abistades toimub tegevus lühiajaliselt ning lapsevanema teadmisel ja järelevalve all ehk tegemist ei ole püsiva kindlal ajal toimuva kohustuse täitmisega. Koolikotte kantakse seljas samuti ainult kindlatel aegadel ehk kooli minnes, sealt tulles ning ühest klassist teise liikudes ehk samuti ei ole tegemist püsiva raskuste kandmise olukorraga.
Alaealiste töö tegemisele seatud piirangud aga eeldavad, et raskuste teisaldamine on tööprotsessi osa, mida tehakse pidevalt ning mis kokkuvõttes võib mõjutada negatiivselt noore inimese füüsilist arengut või tekitada pöördumatu tervisekahjustuse.
Seaduslik alus
Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“ § 5 lõige 8 sätestab, et tööandja ei tohi alaealisega töölepingut sõlmida ega lubada teda eelkõige järgmisele tööle, mis ohustab alaealise tervist. Muu hulgas on määruses nimetatud raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele.
Keelatud tööde loetelus viidatud sotsiaalministri 27.02.2001 määrus nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lõige 1 sätestab, et määrust kohaldatakse raskete, massiga 5 kg ja enam esemete käsitsi teisaldamisele (edaspidi teisaldustöö) töökohas, eesmärgiga vähendada töötajate luu- ja lihaskonna ülekoormuse ja seljavigastuse riski. Nimetatud määruse § 3 lõige 9 sätestab, et kui teisaldustöö moodustab põhiosa töötaja tööajast, võib töötajat sellel tööl rakendada alates 18. eluaastast, alla 16-aastasel on teisaldustöö keelatud.
Alla 16-aastasel alaealistel ei ole teisaldustöö lubatud, st ei ole lubatud käsitsi teisaldada esemeid kaaluga üle 5 kg. 16-17-aastaste töötajate puhul tuleb viia läbi raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski hindamine kasutades ülalnimetatud määruse lisas toodud juhendit. Juhendis on selgitatud, kuidas terviseriski hinnata ning mida hindamisel arvesse võtta. Samuti on lisas toodud hindamise tulemuste selgitused. Riskide hindamisel võetakse arvesse nii teisaldatava massi hinnangut kui ka seda, mitu korda ja millises asendis tuleb raskust teisaldada.
Riskide hindamise arvutuse näide.
Näiteks tõstab meestöötaja kuni 10-kilogrammist raskust. Ta teeb seda püstiasendis, ülakeha ei ole pööratud ega kallutatud, raskus toetub vastu keha ja raskuse teisaldamisel tehakse mõned sammud. Tööd tehakse kohas, kus on piisavalt ruumi, põrand on tasane ega ole libe ja töökoht on hästi valgustatud. Kui sellisel moel teisaldatakse raskust 40-200 korda või 1-3 tundi vahetuses, on riskide hindamise tulemuseks 8. Kui aga sama raskust tuleb teisaldada näiteks 200-500 korda või 3-5 tundi vahetuses, saame riskihindeks 12.
Alaealist võib teisaldustööle rakendada, kui riskide hindamisel saadud riskihinne on alla 10. Alates riskihindest 10 võib noorematel, kui 21 aastastel töötajatel tekkida ülekoormus, mistõttu nende töökorraldust on vaja muuta ja töökoht ergonoomiliselt ümber kujundada.
Lisaks tuleb arvestada, et teisaldustöö ei oleks töö põhiosa, ehk teisaldustöö ei tohi moodustada üle poole tööajast.
Alaealisel (nagu ka teistel töötajatel) on õigus teisaldustööst keelduda. Nimelt, kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub teisaldustöö temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks, võib ta selle tegemisest keelduda, teatades oma otsusest tööandjale.
Kokkuvõttes on ka lastele ja noortele teatud tegevused töötades lubatud, kuid mõistlikus määras ning arvestusega, et konkreetne laps/noor jaksab sellist tööd teha ning see tegevus ei tekita talle tulevikus pöördumatuid tervisekahjustusi.
