Vastab Riina Vään, õigusõpetuse lektor
Sellist konkreetset olukorda ei olegi varem kuulnud, kuid lähtuda tuleks põhimõttest, et teha tuleks selliselt, kuidas töötajale kasulikum.
Kasutamata puhkusetasu hüvitamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusest „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.
Selle määruse § 2 lõike 2 järgi arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Kui töötaja on sellel perioodil viibinud töövõimetuslehel, siis selle eest saadud hüvitisi ja sinna ajavahemikku jäänud kalendripäevi ei arvestata. Kui töötaja oli üle viidud kergemale tööle, siis pidi talle olema vormistatud töövõimetusleht, et Haigekassa saaks hüvitada palgavahe.
Siin saaks kohalda sama paragrahvi lõiget 4, kus on kirjas, et kui töö tegemisest keeldumise tõttu (töötajal oli töövõimetusleht) ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.
Sama määruse § 4 lõike 6 kohaselt võib juhul, kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, maksta töötajale puhkusetasuna kokkulepitud töötasu (mis on töölepingus).
Kokkuvõtteks tuleks arvestada töölepingus kokkulepitud töötasust kalendripäeva tasu.
