• Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aasta teises kvartalis 108 miljonit eurot (ligi 2% SKPst). Ülejääk põhines teenuste konto positiivsel saldol (teenuste eksport oli suurem kui import) ning teisese tulu (EL-i struktuurifondide toetused, laekunud trahvid) netosissevoolul¹.
• Teises kvartalis hoogustus Eesti välismajandus veelgi. Kaupade ja teenuste käive oli 8,9 miljardit eurot (153% SKP-st). Sellega on Eesti üks avatuima majandusega riike euroalas.
• Maksebilansi finantskonto järgi oli kapitali netoväljavool 171 miljonit eurot, milles kajastuvad taas peamiselt pensionifondide investeeringud välismaistesse väärtpaberitesse.
• Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et teise kvartali lõpus ületasid Eesti residentide väliskohustused välisnõudeid 7,5 miljardi euroga (34% SKP-st). Investeerimispositsioon liikus viiendat kvartalit järjest tasakaalu suunas.
• Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid aga kvartali lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (12% SKP-st). Võlanõuete maht suurenes kvartalis 170 miljonit eurot, võlakohustused aga vähenesid 66 miljonit.

Eesti majandust iseloomustas teises kvartalis põhivarainvesteeringute kasv ja kasumite taastumine. Suuremad investeeringud kasvatasid impordivajadust ja kasumite taastumine suurendas välisinvestorite Eestis teenitud tulu. Seetõttu vähenes jooksevkonto ülejääk aasta varasemaga võrreldes 108 miljoni euroni, mis on ligikaudu 1,9% SKP-st. Ülejääk võinuks väheneda veelgi kiiremini, kuid seda pidurdas mitu tegurit. Impordi suurendamise asemel võeti osaliselt kasutusele varem kogutud varud, teenuste konto ülejääk oli jätkuvalt suur ning investeeringute üldine tase madal. Lisaks mõjutas jooksevkontot positiivselt aktiivsem Euroopa Liidu struktuurifondide toetuste kasutamine. Varasemate Euroopa Liidu rahastamisperioodide kogemused lubavad oodata, et toetusi kasutatakse lähiaastatel veelgi intensiivsemalt.

Eesti SKP kasvas teises kvartalis aasta võrdluses 5,7% ja kvartali võrdluses 1,3%. Ekspordi hinna kiirem kasv aitab ettevõtjatel taastada kasumeid, mis viimaste aastate jooksul tööjõukulude kasvu tõttu vähenesid. See aitab vähendada varem esile kerkinud tasakaalustamatuse ilminguid.

Keskmine brutokuupalk kasvas 2017. aasta teises kvartalis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6,8%. Aasta esimese kvartaliga (5,7%) võrreldes palgakasv kiirenes ja kasvutempo oli 2016. aasta keskmise lähedal. Kiirema inflatsiooni mõjul on samas tuntavalt aeglustunud reaalpalga kasv, mis tähendab, et keskmise palga teenija ostujõud kasvab varasemast aeglasemalt.

Eestis tegutsevate pankade poolt ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jääk oli juulis 17,6 miljardit eurot ehk 5,9% suurem kui aasta eest. Varasemate kuudega võrreldes on kasv veidi aeglustunud, mis tuleneb ettevõtete mõnevõrra vähenenud laenamisest. Seevastu majapidamiste laenud kasvavad üha tempokamalt.