13.02.2015 Reede

Otsus jääb Kreeka valitsuse teha

Kolmapäevase eurogrupi rahandusministrite kohtumise eesmärgiks oli otseallikast kuulda, mida Kreeka uus valitsus plaanib teha. Kohtumine algas Kreeka uue rahandusministri Yannis Varoufakise pika ülevaatega sellest, mida plaanitakse teha, milliseid lepete punkte soovitakse muuta ning millist tuge oodatakse teistelt riikidel, IMFilt ja ECBlt. Mitmed kõige enam eelnevatel nädalate küsitavusi tekitavad kavad esitati nüüd oluliselt mõistlikumas vormis. Korruptsiooni, maksude mittetasumise ja maksupettuste vähendamist tuleb kindlasti tervitada, samuti riigihangete selgemaks muutmist ja muudki.

Maris Lauri, rahandusminister
Maris Lauri, rahandusminister Foto: PM

Järgnenud diskussioonides võtsid sõna kõik rahandusministrid, Euroopa Komisjoni, ECB, ESM/EFSF ja IMF esindajad. Ühine seisukoht oli, et kui Kreeka soovib saada kiirelt rahalist tuge – ja kõigi arusaamine oli, et see on vajalik -, siis tuleb jätkata eksisteerivas raamistikus ehk Kreekal tuleb kiiremas korras esitada taotlus olemasoleva programmi pikendamiseks. Ehk siis korrata juba detsembris tehtud sammu, mil programmi pikendati veebruari lõpuni.

Läbirääkimistel jõuti ka arusaamisele, et mõistlik on koheselt alustada nn tehniliste konsultatsioonidega ehk siis ametnike tasandil teha põhjalik analüüs programmi sisu osas, sealjuures hinnates, millised selle osised ei ole olnud edukad ning kas uue valitsuse poolt pakutud uued tegevused võiksid kehvalt või üldse mitte töötanud tegevusi asendada.

Parimal juhul oleks juba esmaspäeval jõutud üldise üksmeeleni kokkuleppe pikendamise põhiparameetrites. Sellele oleks järgnenud programmi hindamine ning selle edukuse puhul oleks Kreekale eraldatud viimane rahaeraldis praeguse programmi raames. Rahaeraldis on vajalik, sest kuigi eelmisel aastal paranes Kreeka majandus- ja fiskaalseis, on valimiskampaania käigus olukord halvenenud. See tähendab, et  Kreekal võib olla väga keeruline maksta tagasi mõningaid laene. Kui märts ei pruugi selles osas veel tõsiseks kujuneda, siis järgnevate kuude osas on kahtlused suured.

Kaugema tuleviku teemad tuleksid kõne alla peale lähiajal kiiremate probleemide lahendamist ehk siis kevadel-suvel. Kreeka esindajad lubasid täita kõiki oma võlakohustusi, mis oli väga oluline kõikidele teistele laua taga istujatele.

Laialdane üksmeel jäi siiski eile ühisavalduseks vormistamata.

Esmaspäeval kogunevad euroala rahandusministrid uuesti. Muude küsimuste kõrval tuleb kindlasti taas teemaks ka Kreeka, kuid millisele tulemusele seal jõutakse, sõltub praegu üksnes Kreeka valitsusest. Kõik teised euroala riigid, IMF, Euroopa Komisjon ja ka Euroopa Keskpank on väga selgelt öelnud, et mingeid eriskeeme Kreeka jaoks ei looda. Kreekalt oodatakse taotlust praeguse programmi pikendamiseks, kuid – nagu eespool kirjeldatud – sisaldab seegi teatud tingimuste täitmist ning pikendamine ei garanteeri, et Kreeka saab raha.