Eelnõu peamine eesmärk on pakkuda tööalase diskrimineerimise eest kaitset inimestele, kes annavad teada tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumistest.
Praeguses arvamuses rõhutas koda, et Eestis ei ole rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu hädavajalik, vaid pigem on tegu ülereguleerimisega, mis toob nii ettevõtjatele kui ka avalikule sektorile täiendavat aja- ja rahakulu. On ka küsitav, kui suurt täiendavat kaitset pakub eelnõu rikkumisest teavitajatele. Ehk praktiline vajadus uue seaduse järgi puudub ning sellega saavutatav ei kaalu koja hinnangul üle ettevõtjatele ning riigile tekkivat halduskoormust.
Koda põhjendas, et juba täna on Eesti õiguses olemas piisavad kaitsemeetmed. Näiteks töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. Töölepingu seadus ei luba tööandjal lõpetada töötajaga töölepingut põhjusel, et töötaja on teavitanud avalikkust või pädevat asutust töökohal toimuvast seaduserikkumisest. Lisaks on tööandjal keelatud eeltoodud põhjusel vähendada töötaja töötasu. Rikkumisest teavitajat kaitsev regulatsioon on täna olemas ka finantssektori regulatsioonides.
Käskude ja keeldude kehtestamise asemel tuleks organisatsioonides edendada kultuuri, mis soosib seaduserikkumisest teavitamist.
