Uus määrus sisaldab uuendatud reegleid ettevõtetega seotud tööturustatistika arendamise, tegemise ja levitamise kohta ning see hakkab asendama kolme praegu kehtivat määrust. 

Ettevõtetega seotud tööturustatistika hõlmab ettepaneku kohaselt kolme valdkonda: töötasud, tööjõukulud ja tööjõu nõudlus. Need kolm valdkonda jagunevad omakorda viieks alamteemaks ja 20 alamteemaks. 

Töötasu alla kuulub ettepaneku kohaselt kaks teemat: töötasu struktuur ja sooline palgalõhe. Töötasu struktuuri alla lähevad näiteks töötasu ja tööaeg. Soolise palgalõhe osas tuleb esitada andmed näiteks mees- ja naistöötajate tunnitasu kohta. 

Tööjõukulude alla kuulub samuti kaks teemat: tööjõukulude struktuur ja tööjõukuluindeks. Tööjõukulude struktuuri alla lähevad näiteks tööandja tööjõu kogukulud ja töötatud töötundide arv. Tööjõukuluindeksi alla kuuluvad näiteks kvartali tööjõu kogukulude indeks, kvartali töötundide indeks ning aastased tööjõukulud. 

Tööjõu nõudluse alla lähevad andmed vabade ametite kohta. 

Tööjõukulude struktuuriga seotud andmeid peavad ettepaneku kohaselt esitama üksnes need ettevõtted, kus töötab vähemalt kümme inimest. Muude andmete osas kuuluvad statistilisse üldkogumisse ettevõtted, kus on vähemalt üks töötaja. 

Halduskoormus ei tohi kasvada 

Koda andis statistikaametile teada, et saab aru Euroopa Komisjoni soovist ühtlustada ja ajakohastada Euroopa Liidu ettevõtetega seotud tööturustatistika regulatsiooni ning muuta liikmesriikide andmed paremini võrreldavaks. Samas rõhutas koda, et Eesti peaks ettepanekut toetama üksnes juhul, kui nende muudatuste tulemusena ei suurene Eesti ettevõtete, sh väiksemate ettevõtete halduskoormus. 

Kui ettepanek jõustub siiski praegusel kujul, siis peab Eesti otsima võimalusi, kuidas vähendada ettepanekuga kaasnevat halduskoormust. Näiteks tuleb vaadata, kas halduskoormust on võimalik vähendada, kasutades senisest veelgi suuremas ulatuses registripõhiseid andmeid või muid innovaatilisi andmekogumise või statistika tegemise viise. Kui selliste tegevuste elluviimine eeldab rahalisi vahendeid, siis tuleb ka need ette näha. 

Muudatuste mõju võib avalduda alates 2026. aastast 

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad kavandatud määruse vastu eeldatavasti 2024. aastal ning komisjon võtab veidi pärast seda vastu rakendusmeetmed. Ettepaneku kohaselt peab Eesti hakkama Eurostatile esitama andmeid uue määruse alusel alates vaatlusaastast 2026 vabade ametikohtade statistika, töötasu struktuuri uuringu, soolise palgalõhe ja tööjõukuluindeksite puhul ning alates 2028. aastast tööjõukulude uuringu puhul. 

Tööturustatistika määruse ettepanekuga saab lähemalt tutvuda siin.