21.09.2022 Kolmapäev

Riigikogu võttis vastu kolm seadust

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kolm seadust ning lõpetas nelja eelnõu esimese lugemise.

Riigikogus võeti vastu kolm seadust.
Riigikogus võeti vastu kolm seadust. Foto: pixabay

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse, mis lihtsustab Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal, teatas riigikogu pressiteenistus BNSile.

Muudatuse kohaselt vabastatakse nad rahvusvahelise kaitse saamisel üheks aastaks terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Muudatus rakendub tagasiulatuvalt alates 24. veebruarist, mil Venemaa relvajõud alustasid laiaulatuslikku sõjategevust Ukrainas.

Seaduse vastuvõtmist toetas 57 ja selle vastu oli 18 riigikogu liiget.

Riigikogu võttis 70 häälega vastu valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, töölepingu seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mis viib Eesti õiguse kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Samuti annavad muudatused ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isikul on võimalik vältida töötasu maksmist juhul, kui ta suudab tõendada, et on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

Lisaks muudab seadus töötuskindlustusmakse määrade kehtestamise aegu töötuskindlustuse seaduses. Valitsus kinnitab töötuskindlustusmakse määrad Eesti Töötukassa nõukogu ettepanekul neljaks aastaks. Muudatuse kohaselt peab töötukassa esitama maksemäärade ettepaneku 21. augusti asemel 1. septembriks, et sellega saaks arvestada riigieelarve koostamise protsessis, ning valitsus kehtestama maksemäärad 1. oktoobri asemel 15. oktoobriks.

71 poolthäälega võttis riigikogu vastu valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt kuulub psühhiaatriline sundravi Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda hakatakse rahastama haigekassa eelarvest.

Haigekassa kontrollib juba praegu lepingu alusel kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sealhulgas tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenus haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Praegu kaetakse psühhiaatrilise sundravi kulud sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Esimese lugemise eel tegi sotsiaalkomisjon eelnõusse muudatused, mis annavad kliinilisele psühholoogile õiguse tegutseda iseseisva spetsialistina ehk osutada üld- või eriarstiabist lahus tegevusloa alusel psühholoogilist ravi.

Tegevusluba saab taotleda juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle juures töötab kliinilise psühholoogi kutsega või samaväärse ettevalmistusega inimene. Tegevusloa nõue aitab tagada, et iseseisvalt psühholoogilise ravi osutajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, nende tegevus ja rakendatavad sekkumised vastavad vähemalt psühholoogiliste sekkumiste miinimumtasemele ning ravi osutatakse tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

Haigekassa saab muudatustega õiguse sõlmida terviseameti kontrollitud teenuseosutajatega psühholoogilise ravi osutamiseks lepinguid ning perearstidel tekib võimalus suunata kõik patsiendid, kes vajavad psühholoogilist ravi, Haigekassa lepingupartnerite juurde.

Teise lugemise eel täiendas sotsiaalkomisjon eelnõu muudatustega, millega lisatakse iseseisvalt tegutsevate spetsialistide hulka ka logopeedid ja füsioterapeudid, kellele hakkab samuti kehtima tegevusloa nõue. Tegevusloata võib ravi eesmärgil füsioteraapiat ning logopeedilist ja psühholoogilist ravi osutada 2024. aasta 30. juunini. Samuti saavad kõik need spetsialistid õiguse edastada andmeid tervise infosüsteemi, mis omakorda vähendab perearstide ebamõistlikku töökoormust.

Riigikogus läbis esimese lugemise kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, kalandusturu korraldamise seaduse eelnõu, töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja töövõimetoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ning haldusmenetluse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.