19.01.2023 Neljapäev

Ministeeriumid on rasedate töötajate haigushüvitist puudutava ettepaneku osas positiivselt meelestatud

Eesti kaubandus-tööstuskoda tegi möödunud aasta detsembri alguses rahandusministeeriumile ja sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta rasedatele töötajatele makstava haigushüvitise korda selliselt, et rase töötaja ei kaotaks talle haigekassa poolt makstavat haigushüvitist, kui raseda töötaja tööandja otsustab talle haiguspäevad kompenseerida töötaja keskmise töötasu ulatuses.

Sotsiaalministeerium andis ka teada, et nad esitavad selle aasta mais kooskõlastusringile ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille raames plaanib ministeerium muuhulgas viia ellu ka koja ettepaneku rasedate töötajate haigushüvitise osas.
Sotsiaalministeerium andis ka teada, et nad esitavad selle aasta mais kooskõlastusringile ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille raames plaanib ministeerium muuhulgas viia ellu ka koja ettepaneku rasedate töötajate haigushüvitise osas. Foto: pixabay

Samuti tegi koda ettepaneku, et võrdse kohtlemise huvides tuleks tööandja poolt sellises olukorras makstav täiendav hüvitis muuta sotsiaalmaksuvabaks. Tänaseks on kaubandus-tööstuskoda saanud ettepaneku osas vastused nii sotsiaalministeeriumist kui rahandusministeeriumist. 

Praegune olukord 

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel makstakse kõigile töötajatele ajutise töövõimetuse korral teisest kuni viienda päevani hüvitist 70 protsendi ulatuses nende keskmisest töötasust. Seejuures on tööandjal soovi korral õigus hüvitada töötajale tema keskmine töötasu kogu ulatuses ning seda sotsiaalmaksuvabalt.  

Rasedal töötajal on ravikindlustuse seadusest tulenevalt õigus saada ajutise töövõimetuse korral haigekassalt hüvitist. Ka haigekassa poolt makstava hüvitise suurus on 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust. Ent kui tööandja sooviks rasedale töötajale maksta täiendavat haigushüvitist, kaoks rasedal töötajal õigus haigekassa poolt makstavale hüvitisele.

 Ministeeriumite tagasiside 

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on koja ettepanekud põhjendatud ning nad nõustuvad, et raseduse ajal on naised tulenevalt oma seisundist (nii tööhõives osalemise kui tervise seisukohast) haavatavamas olukorras kui teised töötajad ja võivad vajada ka ajutise töövõimetuse hüvitist võrreldes teiste töötajatega rohkem. Lisaks selgitas ministeerium, et praegune haigushüvitiste süsteem rasedate töötajate osas, mille kohaselt maksab haigekassa rasedatele töötajatele haigushüvitist, hakkas kehtima aastal 2009. Muudatus viidi ellu olukorras, kus Eestis oli majanduslangus ning kardeti, et tööandjad võivad hakata vältima rasedate töötajate tööle võtmist. Samuti tõi ministeerium välja, et tõenäoliselt ei suutnud toonased seadusandjad näha ette selliseid olukordi, et tööandja võib soovida vabatahtlikult maksta rasedale töötajale täiendavat haigushüvitist. 

Sotsiaalministeerium andis ka teada, et nad esitavad selle aasta mais kooskõlastusringile ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille raames plaanib ministeerium muu hulgas viia ellu ka koja ettepaneku rasedate töötajate haigushüvitise osas. 

Ka rahandusministeerium ei ole meie ettepanekule vastu, kuid leiavad, et sellisel juhul tuleks olukorda vaadata laiema pilguga ning sotsiaalmaksusoodustust tuleks laiendada mitte ainult rasedatele töötajatele, vaid kõigile, kellele haigekassa poolt makstav tulu jääb alla eelneval aastal teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Näiteks on ministeeriumi sõnul sellises olukorras ka töötajad, kes põetavad alla 12-aastast last. Rahandusministeerium rõhutab oma vastuses, et muudatused tuleb koostöös sotsiaalministeeriumiga põhjalikult läbi kaaluda.