26.01.2021 Teisipäev

Komisjon kinnitas Eesti seisukohad miinimumpalga direktiivi eelnõu kohta

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas toetada valitsuse seisukohti Euroopa Komisjoni miinimumpalga direktiivi ettepaneku osas, mille eesmärk on vähendada palgavaesust Euroopa Liidus ja tagada tööturul kehvemas seisus olevate töötajate parem toimetulek.

Komisjon toetas põhimõtet, et igale töötajale tuleb tagada piisav miinimumpalk ning direktiiv ei tohi riivata sotsiaalpartnerite autonoomiat ega riikide pädevusi miinimumpalga kehtestamisel.
Komisjon toetas põhimõtet, et igale töötajale tuleb tagada piisav miinimumpalk ning direktiiv ei tohi riivata sotsiaalpartnerite autonoomiat ega riikide pädevusi miinimumpalga kehtestamisel. Foto: pixabay

Komisjoni aseesimees Riina Sikkut märkis, et algatuse eesmärk ei ole kehtestada Euroopa Liidus ühtset miinimumpalka, vaid luua selgem aruandlus ja järelevalve ning miinimumpalga kujunemise läbipaistvus. „Seisukoht võimaldab Eestil jätkata praeguse süsteemiga ehk alampalgas kokku leppida koostöös sotsiaalpartneritega,“ sõnas Sikkut.

„Küll aga on oluline teadvustada, et miinimumpalga tõus Eestis võiks kaasa aidata vähekindlustatud inimeste toimetuleku paranemisele, suhtelise vaesuse vähendamisele ja ehk ka soolise palgalõhe vähendamisele,“ lausus Sikkut. „Miinimumpalk võiks olla vähemalt sellisel tasemel, et täiskohaga tööl käiv inimene oleks kaitstud vaesusriski vastu.“

Komisjoni liige Oudekki Loone ütles, et eelnõu on samm õiges suunas. Ta toonitas, et alampalga osas võiks kokku leppida ennekõike tööturu osapooled. „Eelkõige tuleks Eestis toetada kollektiivlepingute sõlmimist ja alampalgaga tegeleda sel moel. Riikides, kus kollektiivläbirääkimistega kaetus on suur, on madalapalgaliste töötajate osakaal väiksem ja miinimumpalk mediaanpalgaga võrreldes suurem,“ selgitas Loone.

Selleks, et Euroopa Liidus oleks tagatud tõeline töötajate vaba liikumine, mitte palkade vaba liikumine, tuleb tagada, et töötajad saaksid oma õiguste ja huvide eest kõigis Euroopa riikides ühtemoodi seista. Töötajad on vabad siis, kui nende õigused on kaitstud,

sõnas Loone.

Ta lisas, et ka läbirääkimistel tuleks rõhutada kollektiivlepingute olulisust ja hõlbustada seaduse jõuga sektorilepete sõlmimist kogu Euroopas.

Direktiivi eelnõu eristab seaduspõhise ja kollektiivlepingupõhise miinimumpalgaga riike. Riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse seadusega, peavad eelnõu järgi edaspidi arvestama näiteks miinimumpalga ostujõu ja brutopalkade üldise tasemega. Samuti tuleb hinnata miinimumpalga piisavust, kasutades soovituslikke võrdlusväärtusi, näiteks kas miinimumpalk moodustab 50 protsenti keskmisest või 60 protsenti mediaanpalgast. Eestis lepivad miinimumpalga suuruses kokku tööandjate ja ametiühingute esindusorganisatsioonid, mistõttu on Eesti seisukoht, et kuulume riikide hulka, kus miinimumpalk kujundatakse kollektiivlepinguga.

Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas toetada valitsuse seisukohti kooskõlas sotsiaalkomisjoni arvamusega. Komisjon toetas põhimõtet, et igale töötajale tuleb tagada piisav miinimumpalk ning direktiiv ei tohi riivata sotsiaalpartnerite autonoomiat ega riikide pädevusi miinimumpalga kehtestamisel.

Arutelu samal teemal oli ka reedesel komisjoni istungil, kus eelnõu ja oma seisukohti tutvustasid Euroopa Komisjoni esinduse Eestis, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Tööandjate Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi esindajad.