31.10.2023 Teisipäev

Koda: kliimaseaduse väljatöötamiskavatsus on liiga üldine

Kliimaministeerium on koostanud kliimaseaduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK), et seada majandussektoritepõhised kliimaeesmärgid, elluviijad, rahalised vahendid ja kaasnevad kohustused, millega võetakse arvesse nii globaalsete kui ka siinsete kliimamuutuste mõju tervikuna.

Koda on seisukohal, et kui soovitakse luua kliimaseadust, siis on väga oluline, et oleksid paigas ja selged nii seaduse eesmärk kui ka selle saavutamiseks vajalikud põhimõtted.
Koda on seisukohal, et kui soovitakse luua kliimaseadust, siis on väga oluline, et oleksid paigas ja selged nii seaduse eesmärk kui ka selle saavutamiseks vajalikud põhimõtted. Foto: pixabay

Kaubandus-tööstuskoda on seisukohal, et kliimaseaduse VTK on liiga üldine ja lai ning sealt puuduvad viited täpsematele tegevustele ning nendest tingitud mõjudele. 

Kliimaseaduse sisu ei ole selge 

Kaubanduskoda juhtis kliimaministeeriumile saadetud tagasisides tähelepanu sellele, et hetkel ei tule ühtselt ja selgelt välja see, mis on kliimaseaduse eesmärk, milliste meetmetega eesmärgi saavutamiseni jõutakse, puuduvad viited täpsematele tegevustele ning nendest tingitud mõjudele. Kliimaseaduse VTK pidanuks looma ettevõtjatele õigusselguse, õiguskindluse ja seeläbi ka investeerimiskindluse, kuid kuna VTK on väga üldine, siis seda eesmärki VTK ei ole suutnud täita. 

Muu hulgas leidis koda, et kliimaseaduse VTK-s ei ole hetkel kirjas põhimõtteid, mida tuleb arvestada eesmärkide saavutamiseks.

VTK kohaselt sisustatakse eelnõu väljatöötamise protsessis peamised põhimõtted (näiteks kliimakindluse tagamine, „ei kahjusta oluliselt“ ning „saastaja maksab“). Koda on seisukohal, et kui soovitakse luua kliimaseadust, siis on väga oluline, et oleksid paigas ja selged nii seaduse eesmärk kui ka selle saavutamiseks vajalikud põhimõtted, kuna need on kliimaseaduse loomise alustalad. Seega peab juba kliimaseaduse VTK sätestama põhimõtted, millest tuleb kliimaseaduse koostamisel ja rakendamisel lähtuda. 

Tagada tuleb ettevõtete konkurentsivõime ja kompenseerimismehhanism 

Kliimaministeeriumile saadetud tagasisides tõi koda välja, et kui loodava kliimaseaduse tulemusena tuleb ettevõtetele uusi piiravaid nõudeid, millega ettevõtted ei osanud varem arvestada, siis tuleb riigil luua mehhanism, et need negatiivsed mõjud kompenseerida. Kuna kliimaseaduse eesmärkide rakendamiseks peavad ettevõtted oma tegevusi muutma ja ümber korraldama, siis tuleb tagada ettevõtetele igakülgne toetus, et nad saaksid neid muudatusi teostada, mitte ei peaks oma tegevust lõpetama. 

Lisaks tõi kaubandus-tööstuskoda välja, et seadust luues on oluline silmas pidada, et kliimaseaduse rakendamine ei halvendaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet euroopasiseselt ega peamistel sihtturgudel.

Koda on seisukohal, et välja tuleb töötada mõjuanalüüs kliimaseaduse majanduslike tagajärgede ja sellega kohanemise võimaluste kohta, et oleks võimalik hinnata, kuidas hakkab kavandatav kliimaseadus mõjutama ettevõtete tegevust, eksporti ja konkurentsivõimet. Koda on arvamusel, et nii olulise ja ulatusliku seaduse loomise puhul on ülioluline, et eelnõu koostamise käigus on teostatud korralik ja põhjalik mõjuanalüüs, et hinnata, kuidas kavandatav seadus hakkab mõjutama kõiki eluvaldkondi.  

Ettevõtete kaasamine seaduse loomisesse on hädavajalik 

Koda väljendas arvamust, et vajalik oleks laiendada kliimaseaduse väljatöötamise töörühmades ettevõtjate esindajate ringi, et ettevõtete esindajat oleksid kaasatud seaduse loomisesse. Kuna tegelikkuses hakkavad kliimaseaduse peamisteks elluviijateks olema ettevõtted, siis on oluline, et ettevõtted oleksid olulisel määral kaasatud ka kliimaseaduse loomisesse. 

Muu hulgas tõi koda välja, et kui kliimaseadusega soovitakse luua sektoripõhised eesmärgid, siis on oluline, et kliimaseaduse väljatöötamise jaoks koostatud töörühmad oleksid loodud nende sektorite järgi, kellele soovitakse vahe eesmärke seada. Sellisel juhul on tagatud, et töörühmad tegelevad konkreetse valdkonnaga, millele eesmärke soovitakse seada. Näiteks ei ole hetkel eraldi tööstuse valdkonna töörühma, vaid on tööstuse valdkonna alatöörühm, kuid kui töörühmad koostatakse lähtuvalt sellest, kellele soovitakse vahe eesmärke seada, siis oleks ka tööstusel enda töörühm. 

VTK kohaselt jõustub plaanitav kliimaseadus 1. jaanuaril 2025. Seaduseelnõu esmase versioon valmib VTK ajakava kohaselt aprillis 2024.  

Kliimaseaduse VTK ülevaatega on võimalik tutvuda SIIN.

right banner 2024 est konference