30.11.2023 Neljapäev

Kaubandus-tööstuskoda: puhkeaja regulatsiooni sõnastust tuleb muuta

Eesti Kaubandus-Töötuskoda tegi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku muuta töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja regulatsiooni sõnastust selliselt, et graafikuga töötaja igapäevane järjestikune puhkeaeg koos iganädalase järjestikuse puhkeajaga on vähemalt 36 tundi ja teistel töötajatel vähemalt 48 tundi.

Otsus mõjutab peamiselt neid tööandjaid, kus töötajad töötavad graafiku alusel.
Otsus mõjutab peamiselt neid tööandjaid, kus töötajad töötavad graafiku alusel. Foto: pexels

Ettepanek on tingitud hiljutisest Euroopa Kohtu lahendist, mille kohaselt kohus leidis, et iganädalasele puhkeajale tuleb lisada ka igapäevane puhkeaeg. See tähendab, et uue tõlgenduse kohaselt tuleb Eestis graafikuga töötajale anda kord nädalas katkematut puhkeaega varasema 36 tunni asemel 47 tundi ning muude töötajate osas varasema 48 tunni asemel vähemalt 59 tundi. Seega pikeneb katkematu puhkeaeg igapäevase puhkeaja ehk 11 tunni võrra.

Enne eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu otsust oli Eestis aastaid kehtinud tõlgendus, et graafikuga töötajale tuleb tagada kord seitsme päeva jooksul vähemalt 36 tundi katkematut puhkeaega ning muude töötajate osas vähemalt 48 tundi.

Euroopa Kohtu otsus mõjutab Eesti tööandjaid põhjusel, et Eesti on EL-i direktiivi oluliselt rangemalt üle võtnud. Kui direktiivi kohaselt peab iganädalane puhkeaeg olema vähemalt 24 tundi, siis Eestis on see graafikuga töötajate puhul minimaalselt 36 tundi ja muudel töötajatel 48 tundi.

Euroopa Kohtu otsuse tulemusena peavad tööandjad, kelle juures töötab graafikuga töötajaid, muutma olulisel määral tööajakorraldust ja muid ettevõttesiseseid kordasid. Antud otsus mõjutab peamiselt neid tööandjaid, kus töötajad töötavad graafiku alusel. Mõjutatud tööandjate ring on valdkondade lõikes väga lai, näiteks kaasneb muudatusega negatiivne mõju tööstuse, kaubanduse, majutuse, toitlustuse, meditsiini, riigikaitse, ühistranspordi, logistika, jäätmekäitluse, kinnisvarahoolduse ja ka muude teenuste osutamise valdkondades.  

“Paljud tööandjad on andnud meile teada, et nad peavad palkama uusi töötajaid, sest tõlgenduse muutuse tõttu ei ole enam võimalik sama tööd olemasolevate töötajatega ära teha. Tööandjad on rääkinud ka vajadusest võtta tööle uusi vahetusi. Sellega kaasnevad aga täiendavad tööjõukulud ja lisaks ühekordsed kulud töötajate värbamise, väljaõpetamise ning täiendavate töövahendite, tööriiete ostmisega,“ tõi mitmeid probleeme esile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, lisades veel, et tööandjatel on väga keeruline kui mitte võimatu uusi töötajaid palgata, sest neid ei ole kuskilt võtta.

Kuna Eesti on aastaid direktiivist ekslikult aru saanud, siis on mõistlik vastav eksimus parandada ka töölepingu seaduses. Näiteks hiljuti muutis ka Tšehhi iganädalase puhkeaja 24-tunniseks, kusjuures muudatuse ajendiks oli just Euroopa Kohtu otsus. Kaubanduskoja pakutud lahendus muuta töölepingu seaduse sõnastust selliselt, et järjestikune puhkeaeg sisaldab nii igapäevast kui ka iganädalast puhkeaega oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ja Euroopa Kohtu otsusega ning ei muudaks Eestis aastakümnete jooksul väljakujunenud praktikat. Koja ettepaneku jõustamisel jääksid tööandjatel tegemata ka täiendavad kulutused seoses töökorralduse muutmisega, näiteks uue vahetuse lisamisega kaasnev uute töötajate palgakulu või praeguste töötajate ületunnitöö hüvitamine.

right banner 2024 est konference