17.11.2021 Kolmapäev

Äriregistri seaduse eelnõu läks valitsusse

Justiitsminister Maris Lauri saatis teisipäeval valitsusse äriregistri seaduse eelnõu, mis tugineb ühinguõiguse revisjoni käigus välja töötatud ettepanekutel.

Kõige kaalukama muudatuse tulemusel hakatakse osaühingu osanike nimekirja pidama äriregistris.
Kõige kaalukama muudatuse tulemusel hakatakse osaühingu osanike nimekirja pidama äriregistris. Foto: pixabay

2014. aastal alanud revisjoni eesmärk on kogu juriidilisi isikuid puudutav seadusandlus Eestis ühtlustada, kaasajastada ja sihtrühmadele paremini arusaadavamaks muuta. 

Justiitsministri sõnul on praegune registripidamise regulatsioon aja jooksul killustunud  ja muutunud kohati raskesti mõistetavaks. Nimelt tugineb  see suuresti paberil registri pidamisele, kuid muudatuste tulemusel kohandatakse see elektroonilisele registrile sobivaks ja muudetakse tehnoloogianeutraalseks.

"Meie kehtivas õiguses reguleeritakse ühinguõiguslikke registreid paljude erinevate õigusaktidega nii seaduse kui ka määruse tasandil. Äriregistri seadusega tekib  süsteem, kus kõik registrit puudutavad põhimõtted ja loogika on koos – see on inimestele selgem ja arusaadavam," ütles ta.

Samuti nähakse ette täiendavaid võimalusi juriidiliste isikute aruandlusdistsipliini parandamiseks. Näiteks hakatakse e-äriregistris esile tooma infot juriidilise isikuga seotud füüsilistele isikutele tehtud trahvimääruste kohta. See peaks e-äriregistri andmete kasutajatele andma infot probleemsete juriidiliste isikute ja nendega seotud füüsiliste isikute kohta. Samuti lisandub võimalus trahvida aruande esitamata jätmise eest sellise osaühingu enamus- või ainuosanikke, kus juhatus puudub.

Lisaks pakub eelnõu välja ka lahenduse, et juhul kui juriidiline isik ei esita tähtaja jooksul majandusaasta aruannet, võib teatud eelduste täidetuse korral senisest kiiremini juriidilise isiku registrist kustutada.

Igal aastal esitab ligikaudu 60 protsenti kohustatutest aruande õigeaegselt. 20 protsenti esitab selle hilinemisega ja 20 protsenti jätab sootuks esitamata. Õigeaegselt esitatud majandusaasta aruanded on ettevõtja usaldusväärsuse tunnuseks ja neid vajab nii riik kui ka ärisektor ise, seega aruande süstemaatilist esitamata jätmist ei saa aktsepteerida,

lisas Lauri. 

Kuna registrist kustutamine on juriidilise isiku suhtes kõige äärmuslikum meede, siis on selle tasakaalustamiseks võimalik kolme aasta jooksul alates kustutamisest esitada taotlus registrisse ennistamiseks. Selleks tuleb esitada puudu olevad andmed, mille tõttu kustutamine toimus ja saab tegevust jätkata.

Uute e-äriregistri mugavusteenustena luuakse eelnõuga võimalus kuueks kuuks ärinime broneerida ja taotleda registripidajalt  kindlal kuupäeval kannet.

Mitmes aspektis muutub paindlikumaks osaühingute regulatsioon. Kaotatakse osaühingu miinimumkapitali nõue, mis ühelt poolt suunab senisest enam läbi mõtlema oma alustatava äriplaani, samas annab valitud osakapital väärtuslikku infot teistele tsiviilkäibes osalejatele.

Kõige kaalukama muudatuse tulemusel hakatakse osaühingu osanike nimekirja pidama äriregistris, mis muudab tehingud osadega senisest õiguskindlamaks ja võimaldab osa heauskset omandamist.