Tänavu 1. jaanuari seisuga on Eestis pensionäre 31,8 protsenti kogu rahvastikust, kusjuures viimase viie aastaga on nende osakaal kasvanud kaheksa protsenti, selgub Statistikaameti aastaraamatust.
Riiklikku pensioni saavaid inimesi oli kokku 409 260 ehk võrreldes aasta varasemaga 1,2 protsenti rohkem. Piirkonniti on pensionäride osatähtus ületanud 40 protsendi piiri Ida-Viru, Jõgeva ja Põlva maakonnas.
2012. aastal pensioniiga ei muutunud ja pensionäride arvu muutust võis mõjutada rahvastiku vananemine ning sellest tulenev pensionile jäävate põlvkondade suurus, samuti juba pensioni saavate inimeste suremus. Ligikaudu kolm neljandikku pensionäridest on vanaduspensionärid, keda oli kokku 297 413.
Võimalust enne tähtaega pensionile jääda kasutati 1030 juhul, mõnevõrra vähem kui aasta varem. Teine suurem rühm on töövõimetuspensionärid, keda oli 23 protsenti kõikidest pensionisaajatest. Töövõimetuspensionäride hulk suurenes aastaga 4,6 protsenti ja seda võisid endiselt mõjutada nii majanduslangus, tööpuudus kui ka sotsiaalprobleemid.
57 protsenti suurenes väljateenitud aastate pensioni saajate arv. Märkimisväärne kasv on tingitud asjaolust, et 2013. aastal liigitati politseiametnike pensioni saajad esimest korda väljateenitud aastate pensioni saajate hulka. Suurenes ka rahvapensioni saavate inimeste arv.
Ainsana vähenes toitjakaotuspensioni saavate perekondade arv, neid oli võrreldes aasta varasemaga 670 võrra vähem.
Ligikaudu kolm protsenti suurenes puudega inimeste arv, keda oli 10,7 protsenti rahvastikust.
2012. aastal pensionid mõningal määral tõusid. Aasta keskmine pension oli 276,6 eurot kuus, keskmine vanaduspension 312,9 eurot kuus. Keskmine kuupension tõusis võrreldes 2011. aasta omaga 2,2 protsenti ja keskmine vanaduspension 2,6 protsenti. Pensionitõusule aitas kaasa majanduskasv ja asjaolu, et pensionide indekseerimisel kasutati indeksit 1,044.
Kulutused pensionile on aasta-aastalt suurenenud peamiselt demograafilise olukorra, aga ka majanduskriisi tõttu. 2012. aastal maksti Eestis riiklikeks pensionideks kokku 1,36 miljardit eurot ehk umbes 21 protsenti riigieelarve kuludest.
