Kõige rohkem osutatud raviteenuste arveid või soodusretseptide arveid on esitanud soomlased – neile on osutatud raviteenuseid 9122 juhul ehk 62% kõigist haigekassast läbi läinud juhtudest.
Suuruselt järgmised Eestis raviteenuseid saanud rahvusgrupid on rootslased (7,9%), norralased (6,1%), sakslased (5,4%), lätlased (5,2%). Ühe protsendi piiri kõigist juhtudest ületasid veel itaallased (2,3%), hollandlased (2,2%), leedulased (1,8%) ja taanlased (1,5%). Kokku said Eesti haigekassa kaudu ravi 29 Euroopa riigi kodanikud.
Kuna ühe isiku kohta võib olla mitu arvet, siis ei ole see info isikupõhine, rõhutas haigekassa. Kokkuvõte ei sisalda ka kõiki välismaalaste raviarveid, vaid ainult neid, kelle raviteenus arvestatakse läbi haigekassa. See tähendab, et selles ei sisaldu nende patsientide arvestus, kes ise raviteenuse eest tasusid.
Kaks aastat tagasi jõustunud Euroopa Liidu patsiendiõiguste direktiivi kohaselt võivad haigekassas kindlustatud patsiendid minna plaanilisele ravile teise Euroopa Liidu riiki ning taotleda pärast seda haigekassalt rahalist hüvitist. Direktiiv annab ka Eesti raviasutustele võimaluse tervishoiuteenuste ekspordiks, see tähendab, et teiste riikide patsientidel on võimalik tulla ravile Eestisse.
Eestlased esitasid haigekassale eelmisel aastal 101 taotlust, millest 66 juhul kulud hüvitati ning 25 taotlust lükati tagasi. Eesti patsiendid kasutasid kõige rohkem tervishoiuteenuseid Saksamaal, Soomes, Lätis ja Leedus. Põhiliselt oli tegu kirurgiliste teenustega, samuti oftalmoloogia, neuroloogia, sünnitusabi ja günekoloogia teenuste ning erinevate eriarsti konsultatsioonidega, teatas BNS.
