Uuringust nähtub, et valitsev ebakindlus majanduses on vähendanud perede julgust laenu võtta. Vaid neli protsenti vastanutest soovib laenu võtta ja viis ei osanud veel öelda. Laenata plaanivad pigem need pered, kelle kuu neto sissetulek ületab 16.000 krooni, vahendas pank uuringu tulemusi.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhi Piret Suitsu sõnul oli Eesti perede säästumäär mõned aastad tagasi Euroopa üks madalamaid. "Majanduslanguse saabudes puudusid paljudel peredel rahavarud, mis oleks neil aidanud keerulised ajad hõlpsamalt üle elada," märkis Suitsu.
Tema sõnul peegeldavad muutused säästmisharjumustes ka inimeste tarbimiskäitumise muutumist jätkusuutlikumaks pere sissetulekutest sõltumata – ootused palga kasvutempo osas on realistlikud, laenuotsuste tegemine ei tule enam nii kergelt ning enda ja pere turvalisuse suurendamiseks soovitakse omada sääste.
Peamiseks laenamise põhjuseks on eluase, selle ostmine või remont. Seda eesmärki peab laenuvõtmisel silmas ligi 65 protsenti laenu võtta kavatsevatest peredest. Järgmised olulised eemärgid laenu kasutamiseks on haridus ja transpordivahendi ost.
Suitsu sõnul on selgelt näha, et inimeste finantskäitumine on muutunud ettevaatlikumaks ja ratsionaalsemaks. "Positiivne on, et laenamise peamise põhjusena nähakse eluasemega seotut, mitte igapäevaste tarbimiskulutuste katmist," rääkis ta.
"Samuti tähendab see areng eraisikute võlakoormuse jätkuvat vähenemist, sest järjest väiksem osa sissetulekutest kulub laenude tagasimaksmisele," lisas ta.
Uuringu viis läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitlusse olid kaasatud 16-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Valimisse kuulus 800 inimest.
BNS
