Eesti elanikest 86 protsenti on ostnud kaupu või teenuseid e-kanalitest, enim ostetakse e-kanalite kaudu teenuseid, selgub uuringust "E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused".
Rõivaid ja sporditarbeid ostetakse peaaegu võrdselt nii Eestist kui välismaalt, samuti majutusteenuseid, filme ja muusikat. Ainsate kaubagruppidena on välismaalt ostmine suurem arvutitarkvara ja mängude osas. Küllaltki suurel määral ostetakse välismaa e-poodidest ka raamatuid ning ajakirjade ja artiklite lugemisõigust.
Uuringust nähtub, et linnaelanikud eelistavad osta transporditeenuseid, pileteid ja telekommunikatsiooniteenuseid. Maaelanikud eelistavad lisaks transporditeenustele veel raamatuid, rõivad ja sporditarbeid ning majutusteenuseid. Maa-asulates elavad inimesed ostavad linnainimestest proportsionaalselt vähem kõiki kaubagruppe.
Selgelt eristuvad kaubagrupid, mida ei osteta välismaalt – teenustest meelelahutusürituste piletid, telekommunikatsiooniteenused, kindlustus- ja muud finantsteenused, hasartmängud ja lotopiletid, kaupadest mööbel, ehitusmaterjalid ning kiiresti riknevad toidukaubad ning esmatarbekaubad.
Vastanutest 19 protsenti kulutavad aastas e-kaubandusest ostmisele 51-100 eurot. Kõrgemad vahemikud skaalal 101-1000 eurot jagunevad suhteliselt võrdselt (13-17 protsendini). Kõrgharidusega tarbijad ostavad rohkem, mis on seletatav ka tõenäoliselt suuremate sissetulekutega võrreldes kesk- või põhiharidusega tarbijaskonnaga, märgivad uuringu koostajad.
Kulutuste grupis 501-1000 eurot aastas on kõrgharidusega ostjate hulk domineeriv. Kõige enam on esindatud 2-4 liikmelised leibkonnad, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 501-2000 eurot. Kõige suuremaid ostusid teevad leibkonnad, kelle sissetulek jääb vahemikku 1001-2000 eurot kuus.
77 protsenti vastanutest ütles, et eelistab e-kaubandusele tavapoodi, kuna eelistab kaupu enne ostmist näha, katsuda, proovida, veenduda täielikult selle sobivuses. Ulatuslik probleem on ka transpordi maksumuse ja tingimuste mittesobivus ning usaldamatus e-kaubanduse suhtes.
Mitteostjate arvamusest paistabki enim silma usaldamatus e-kaubanduse suhtes, seda nii pettuseohu tõttu kui ka privaatsusriski tõttu.
Eesti e-poodidest ostmisel on ligi 35 protsenti vastanuist arvamusel, et Eesti e-poodides olevad kaubad on kallimad välismaa e-poodides olevast kaubast ning ei ole samas ka soodsamad tavakauplustes olevast kaubast, seejuures on kaubavalik väiksem ja postikulu suur. See kogemus tõukab tarbijaid välismaa e-poodidest ostusid sooritama.
Välismaa e-poodidest ostmisel on olulisimaks takistuseks asjaolu, et kaupu ei tarnita välismaa e-poodidest Eestisse. Seda on välja toonud 29 protsenti kõigist uuringus osalenud inimestest.
On märkimisväärne, et nii ostlejad kui mitteostlejad arvavad ühtmoodi, et paljud e-poed ei ole usaldusväärsed ning pettuse oht on suur, märgitakse uuringus. Usaldamatust ja pettuse ohtu tunnetavad keskmisest enam tarbijad vanuses 45-74 eluaastat.
Ostu tegemisel ei ole kaupmehe taustakontrolli tegemine alati tarbija jaoks prioriteetne tegevus. Enam otsitakse internetist antud toote, teenuse või kaupmehe kohta teiste ostlejate kommentaare ja hinnanguid, mis aitaksid ostuotsust langetada.
Kaupade tagastus on keeruline. Pretensioonide lahendamise oskus on äärmiselt oluline e-poe usaldusväärse maine loomisel ja säilitamisel. Mitmed tarbijad on seisukohal, et ostavad välismaalt vaid neid asju, mille puhul nad ei hakka otsima võimalusi pretensioonide esitamiseks. E-kaubandusest mitteostlejatele on pretensioonide esitamise ja kauba tagastamise keerukus ja maksumus oluliseks põhjuseks, miks nad e-poodidest oste teha ei soovi.
E-kaubanduse tarbijate uuringus osales 1037 inimest.
Uuringu tellijaks oli Riigikantselei ning algatajaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uuringu juhtrühma kuulusid lisaks Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti E-kaubanduse Liidu, Riigi Infosüsteemi Ameti ja Tarbijakaitseameti esindajad. Uuringu viis läbi AS PricewaterhouseCoopers Advisors ning seda rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest tarkade otsuste fondist.
