Lekkiv toru või tilkuv segisti ei pruugi esialgu suure probleemina tunduda, kuid just taolistest pisiasjadest võivad alguse saada suured veekahjud, millest mõne puhul ei pruugi ka kodukindlustusest abi olla. Seesami kindlustuse kodukindlustuse tootejuhi Dagmar Gildeni sõnul tuleb eramute ja korterite torustiklekkeid üsna sageli ette. Seejuures näitavad juhtumid tõusvat trendi.

"Igal aastal maksame ligi miljoni euro eest hüvitisi välja," ütles Gilden ja lisas, et keskmiselt on veekahjude puhul väljamakse suurus 1400 eurot, kuid pole harvad ka viiekohalised summad.

Ei pea olema just eriline korter, et 10 000 eurot hüvitisena kokku tuleks. Näiteks oli juhtum, kus maksime välja 9000 eurot, kuna korteri kraanikausi all olev torustik purunes.

Gildeni sõnul saavad korterite veekahjud alguse enamasti ühisest püstakust või pesumasina ühendusvoolikust. Pesumasina survevooliku eluiga on üldiselt viis aastat, pärast mida tuleks see välja vahetada.

"Need on pehmed voolikud, mis kipuvad aastatega ära väsima ja katki minema. Kindlasti tuleks neile aeg-ajalt pilk peale visata," toonitas Gilden.

Eramute veekahjud on tihti seotud vahefiltritega, näiteks veepuhastusfiltriga. Kui filter torustikus puruneb, pääseb vesi vabalt voolama ja võib suurt kahju põhjustada. 

Ehkki kodukindlustus tõttab appi nii mõneski olukorras – näiteks kui laps on vannitoa üle ujutanud –, on juhtumeid, mis jäävad vaid kliendi enda vastutada. Näiteks ei pöörata sageli piisavalt tähelepanu tilkuvale segistile. Kui juhtub aga õnnetus ja ekspertiis tuvastab, et tegemist oli nähtava probleemiga, mis oli kestnud pikemat aega, ei korva kindlustus tekkinud kahju.

"Näiteks kui on näha roosteplekke või selgeid märke, et probleem on kujunenud välja pika aja jooksul," täpsustas Gilden.

Niisiis, kui miski torude juures annab kasvõi natuke märku, et kõik pole korras, siis tuleks sellega kohe tegeleda – vahetada ära tihend või terve segisti.

Veekahjude ennetamiseks tuleb veenduda, et torud on korralikud ja lekkevabad, ning kontrollida pesu- ja nõudepesumasinate kõrgsurvevoolikuid. Kui kraan tilgub, siis tuleb probleemiga esimesel võimalusel tegeleda. 
Pikemaks ajaks kodust lahkudes tuleks keerata kinni kõik kraanid, mis võimalik. Vannituppa võiks paigaldada ka veelekkeanduri. Samuti on abi vastutuskindlustusest, et õnnetuse korral saaks kahjud hüvitatud ka naabritele.

Kui veelekke tõttu saab kahjustada naabri kodu, siis sellised kahjud hüvitatakse vaid vastutuskindlustuse olemasolul. Gilden rõhutas, et mida kõrgemal korrusel elada, seda suurem peaks olema vastutuskindlustuse limiit. Neljanda korruse elanik peaks arvestama vähemalt 50–100 000 euroga.

"Oleme näinud mitmeid juhtumeid, kus kolmanda korruse elanik uputas ka mõlemad alumised korrused," meenutas Gilden ja lisas, et pole võimatu, et viienda korruse korteri uputus jõuab esimeseni välja.

Ka ridaelamutes on mingi osa torustikust ühine ja kui juhtub õnnetus, võib seina taga asuva naabri kodu samuti suuri kahjustusi saada. Kõige tõenäolisem koht uputuse tekkeks on vannituba. Just sinna ongi hea paigaldada veelekkeandur. Tegemist on pisikese vidinaga, mis käib põrandale. Seadme metallist kontaktid tuvastavad vee ja annavad võimalikust ohust teada mobiiliäpi kaudu.

Veelekkeandur on hea variant ka näiteks suvilatesse. Kes on talviti suvekodust pikalt eemal, ei pruugi veekahjudest enne kevadet muidu teada saadagi. Eramajas võib veelekkeanduri paigaldada ka tehnoruumi, kuna seal asuvad küttesüsteemid ja boilerid.