Anded on kui sõrmejäljed. Pole kahte ühesugust.
Võta aega ja esita endale mõned lihtsad küsimused ning kuula ka vastused ära, siis võid nii mõndagi oma tugevuste kohta teada saada.
- Milliseid ainulaadseid teadmisi, andeid ja oskusi on mul pakkuda?
- Mis on need asjad, mida teised inimesed paluvad mul teha sellepärast, et mina saan nendega hästi hakkama?
- Kui keegi küsiks mu sõbralt, kolleegilt või ülemuselt, mis anded mul on, siis mida nad vastaksid?
Need, kes ütlevad, et nad ei järgi oma tugevusi, peavad silmas tavaliselt seda, et nad ei järgi oma andeid ja võimeid ega pane neid endale raha teenima. Mõte panna oma anded ja tugevused enda heaks tööle on väga õige ja ilus, aga see ei pruugi meid veel tööturukõlblikeks muuta. Keegi peab tahtma maksta selle eest, mida mina armastan teha. Ning neid, kes tahavad makstud saada, võib olla ka väga palju. Sel juhul on hea teada, kui palju on minus indu ja tuld nende asjade tegemiseks, mis teistele võivad igavad või vastumeelsed tunduda? Seega tuleks esitada endale küsimus:
- Mille eest ma tegelikult oma töökohal vastutada tahan?
Jim Collins, maailma suuremaid juhtimisõpetajaid on öelnud, et ainus
vahe õigete ja valede inimeste vahel on selles, et valed näevad, et neil
on töö, aga õiged näevad, et neil on vastutus. See on kindlasti üks
koht, kus kaevata. Aga kaevamine võtab aega ja kui ma selleks aega ei
planeeri, siis heast mõttest ma kaugemale ei jõua.
Töö otsimise protsess on teaduslik uurimistöö, mis nõuab aega ja panustamist ja muidugi aja planeerimist. Küsimusi, millele on vaja leida vastused, on palju.
- Mida vajab see firma, kuhu ma tööle tahan minna?
- Mis probleemid firma ees seisavad?
Otsi, uuri, loe, analüüsi kõike, mis on vähegi võimalik kätte saada:
finantsnäitajaid, turuosa, tooteid-teenuseid, kes on konkurendid ja
kuidas firma neist eristub, millised on mured, probleemid, plaanid jne.
Pane end selle ettevõtte juhi rolli ja mõtle sellele, mis mõtted ei lase
tal öösel rahulikult magada? Ehk lühidalt öeldes, leia vastus
küsimusele: mis on see töö, mida neil on vaja ära teha ja mida mina
tahan teha.
Loomingulisus peitub mitte probleemi lahendamises, vaid probleemi
leidmises, ütleb Carol Eikleberry “The Career Guide for Creative and
Unconventional People’is”.
Klassikaline tee probleemi lahendamiseks on teha endale selgeks, mis
seisab praeguse olukorra ja soovitud olukorra vahel. Kui sa suudad selle
panna numbritesse, kõlab see tööandja jaoks vägagi mõjuvalt. Näiteks:
- Probleemi suurus? Kuidas mõõta selle probleemi mõju raha, teenuse või toote kvaliteedi või kliendi suhte mõõtmes? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni?
- Kuidas on probleem ajaga seotud? Ilmneb ta iga päev, nädalas või kuus korra? Kui kaua võtab selle parandamine aega? Kui kiiresti muutuks asi paremaks? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni, mis ajaks?
Ja ikkagi, kui ma ei leia endale tööd, mis pakub mulle pinget, tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas seda ise luua.
Muuseas, ka neil, kel on veel töö, jätkub muresid küllaga. Seda, et kellelgi pole tegelikult kerge, ilmestab hästi Roger Boyes
kirjutis Timesis “Unusta läbipõlemine, igavus on hoopis uus
kontorihaigus”. Paljud inimesed väidavad, et nad on väsinud kontoris töö
simuleerimisest ja et see tekitab rohkem negatiivset stressi kui liigne
töökoormus.
Seda, et töö simuleerimine ja tegelemine ebaoluliste, tihti küll
pakiliste asjadega, on krooniline probleem, kinnitavad ka FranklinCovey
xQ™ auditi¹ uuringud Eestis. Umbes pool kogu tööajast läheb ebaoluliste
tegevustega tegelemise nahka. Muidugi pole põhjus lihtsalt laiskuses või
simuleerimises, vaid selles, et inimesed tegelikult ei teagi, millised
need olulised tegevused on. Või neil ei olegi eesmärke. Või need
eesmärgid ei huvita neid ja nad ei võta vastutust nende saavutamiseks.
¹ FranklinCovey xQ™ audit võimaldab prognoosida organisatsiooni või
mõne tema üksuse võimet oma eesmärke ellu viia. xQ mõõdab seda 6 teguri
alusel, millel on tõestatud majanduslik põhjuse-tagajärje seos.
Silva Laius,
FranklinCovey
sertifitseeritud konsultant
Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis
