Kuigi tervisekulud ei moodusta veel suurimat osa pere eelarvest ning eestlased on tervena elatud aastaid pisut pikendanud, on tervisega seotud väljaminekud viimase aastaga tuntavalt kasvanud.
„Asjaolu, et Eesti on tervena elatud aastate arvu poolest euroliidu kehvemate seas ning Haigekassa võimalused ei kata kaugeltki enam kõiki vajadusi viitab sellele, et tulevikus tuleb valmis olla aina suuremateks tervisega seotud väljaminekuteks,“ nentis Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi.
Mullu kulus tervisele leibkonnaliikme kohta keskmiselt 125,2 eurot, mis on 10 protsenti enam kui aasta varem, teatas Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskus BNS-ile. Seejuures kasvasid võrreldes eelneva aastaga kiiremini ehk 17,4 protsendi võrra just maal elavate inimeste kulutused, linnas oli kasv väiksem, ulatudes 7,6 protsendini.
Tervisega seotud väljaminekute kasvule annab kinnitust ka tänavu tempot tõstnud tarbijahinnaindeksi kasv tervishoiukulutuste osas – mais aasta varasemaga võrreldes 7,1 protsenti, mis on kõrgeim viimase nelja aasta jooksul. Hiljutine teabekeskuse arvutus esmavajaliku koduse apteegikapi maksumuse osas näitas, et see on tänaseks tõusnud 100 euro piirile. Kiirele tervishoiukulude kasvule on oma tuntava panuse andnud ka jaanuaris tõusnud visiidi- ja voodipäevatasud.
Statistikaameti andmetel muutub eestlaste tervis järsult kehvemaks pärast 45. eluaastat. 65-aastased peavad oma tervist halvaks üle kolme korra rohkem kui 45-aastased. Pea 40 protsenti üle 65-aastastest leiab, et nende tervis on halb või väga halb ja vaid 14 protsenti peab seda heaks. „Nii aastatega kehvenev tervis kui ka kallinevad tervishoiuteenused ja ravimid tingivad vajaduse ise tervisesse rohkem panustada – seda nii ennetuse kui ka ravi osas,“ tõdes Sägi.
„Üks enamlevinum kulutus, mis tuleb enamasti patsiendil endal tasuda, on seotud hammaste raviga,“ märkis Sägi. Pensionäridele hüvitatakse hambaravi aastas 19,18 euro ja hambaproteese 255,65 euro eest kord kolme aasta jooksul. „Kuid hammastega on probleeme üha nooremas eas ja väljaminekud kipuvad siis olema päris kopsakad,“ sõnas Sägi. Näiteks hambakrooni panemine maksab vahemikus 200-400 eurot, hambaimplantaat 1300 euro ringis, breketid alates 1200 eurost. „Ka probleemid nägemisega on märkimisväärne kuluartikkel – prillid ja klaasid saab ka 100 euro eest, kuid prillidest vabastav laseroperatsioon jääb juba 2000 euro kanti,“ lisas Sägi.
Juhul, kui endal ootamatuteks kulutusteks sääste pole, tuleb tervist sageli ravida ka laenuraha abil. Teabekeskuse arvutuste põhjal saab välja tuua, et näiteks 400-eurose hambakrooni panekut järelmaksu abil finantseerides tuleks keskmist intressi aluseks võttes tagasi maksta 448 eurot aasta jooksul. Samas tuleb arvestada, et endal tuleb kohe alguses sissemakse teha, lepingutasu maksta ning mõnel juhul lisandub veel kuine haldustasu. Pakkujate lõikes võivad intressid erineda enam kui kahekordselt, alates 9,9 protsendist kuni kuni 22 protsendini, ent kogumaksumuse seisukohalt ei ole vähemoluline, mille alusel intressi arvutatakse, kas ostuhinnalt või jääkväärtuselt.
Tervisega seotud kulutused ei pruugi küll alati ootamatult tabada ning enamikul inimestel on ka Haigekassa kindlustus olemas, kuid sellegipoolest on oluline ettetulevateks kulutusteks võimalusel igakuistest sissetulekutest natuke kõrvale panna.Kuid ka tervise hoidmine ja haiguste ennetamine on olulised märksõnad. „Mõtlema paneb asjaolu, et noored kipuvad kõigele vaatamata tervist rikkuma - mullu teabekeskuse initsiatiivil gümnaasiuminoorte seas läbiviidud uurimistööde võistluse tulemustest selgus, et 66 protsenti vastanuist ostab oma taskuraha eest alkoholi ja tubakatooteid,“ tõdes Sägi.
