Ümberehitusega soovib lennujaam parandada läbilaskevõimet ja suurendada turvalisust. Tavareisijat puudutab kõige rohkem turvakontrolli kolimine senisest asukohast lennujaamahoone otsa. Peale uue asukoha peavad reisijad harjuma sellega, et kogu julgestuskontroll on automaatne.
"Kui inimesed on end korrektselt ette valmistanud ja käsipagasi nõuetekohaselt kokku pannud, siis sisuliselt ei olegi tal julgestustöötajaga ühtegi kontakti. Automatiseeritud süsteem on üldine uus trend maailma lennujaamades ja see suurendab ka reisijate läbilaskevõimet märgatavalt," sõnas G4S-i Tallinna lennujaama lennueelse julgestuskontrolli juht Ivar Nikopenzius.
Kuigi kontrolliliinide arv jääb samaks, suudavad viis automatiseeritud liini varasema 120 asemel läbi lasta ligi 250 reisijat tunnis. Pagasi läbivalgustaja ei pruugi enam seista kohe liini kõrval, vaid teeb oma tööd eraldi ruumis.
Kohvrit pakkides tuleb kontrollida, ega pole kaasa võetud keelatud esemeid või ohtlikke aineid.
"Meie valdkonnas on palju seadusi ja regulatsioone, mis on meile iseenesestmõistetavad, aga reisija ei saa aru, kuidas saab pasteet olla vedelik. Aga kui EL määrustest lähtuvalt otsustas, et see on vedelik, siis paraku nii on ja lennujulgestajatel on vaja seda niimoodi seletada, et jääks positiivne mulje. Reisija asjade prügikasti viskamine on meie jaoks viimane variant,” rääkis julgestuskontrolli järelevaataja Anastassia Ivlijeva.
Ivlijeva tõi ka näiteks, et varuakusid ja akupankasid tohib endaga kaasa võtta ainult käsipagasis, mitte neid koos suure pagasiga ära anda. Kui akude mahutavus ületab 100 Wh, tuleb lennufirmat sellest teavitada. Üle 160 Wh mahutavusega akusid ei tohi üldse lennukis transportida.
