Kuna täiskasvanuhariduses on osapooli palju, siis puudub riigil terviklik ülevaade, kui palju ta täiskasvanuhariduse arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks raha kulutanud on, kui palju ta seda praegu teeb ning kui palju peaks tulevikuks planeerima. „Me teame, et täiskasvanute koolitusele kulutatud raha hulk on tänu Euroopa Liidu toetusele oluliselt kasvanud, suurenenud on ka koolitusel käinud inimeste hulk, aga head ülevaadet sellest, mida täpsemalt riigi raha eest õpetatud on, pole alati olemas isegi koolitust rahastaval asutusel. Veel vähem teame, mis kasu riik või inimesed ise neist koolitustest tegelikult saanud on,“ ütles Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo.
Ühtse juhtimise puudumise tõttu tegelevad asutused koolitusvajaduse väljaselgitamise, koolituste planeerimise ning hindamisega eraldi, muutes niimoodi süsteemi ebaotstarbekaks ja kohati dubleerivaks. Nii näiteks on täiskasvanute koolitajate koolitamiseks ette nähtud kolm toetusmeedet.
Endiselt on raske välja selgitada koolitusvajadust ja tellida selle põhjal koolitusi, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatav keskpikk tööjõuvajaduse prognoos on väga üldine, toetub peaasjalikult möödunud perioodide arvandmetele ega võta arvesse potentsiaalseid eelisarendatavaid majandusvaldkondi ega struktuurseid muudatusi majanduses. Riik ei ole ka välja töötanud selget metoodikat, kuidas saada koolitustellimuse kujundamiseks vajalik sisend tööandjatelt. Tulemusena esitavad kõik rahastajad koolitustellimuse enda parima äranägemise järgi ning koolituspakkujad määravad suuresti koolituskava.
Kui vaadata täiskasvanuhariduse eesmärke, siis siin on riik oluliseks pidanud eeskätt suurendada elukestvas õppes osalemise määra 13,5%-ni. Samas ei näita see arv töötajate tegelikku kvalifikatsioonitõusu, vaid peegeldab pelgalt inimeste osalemist.
Töötajate kvalifikatsiooni omandamist ja täiendamist puudutavad strateegilised eesmärgid pole aga „Täiskasvanuhariduse arengukavas 2009–2013“ toodud tegevustega saavutatavad, sest nende täitmine sõltub peamiselt kutse- ja kõrgkoolide tegevusest tasemeõppe pakkumisel.
Eri asutuste pakutavad täiskasvanute koolitused on valdavalt lühiajalised. Väga väike on nende kursuste osakaal, mille lõpus osalejad sooritavad kutseeksami. Väga harva hinnatakse, kas ja kuidas koolitused aitasid kaasa tööjõu konkurentsivõime kasvule või uute oskuste omandamisele.
Kvaliteedihindamissüsteemid on välja arendamata. Seega pole võimalik öelda, kas ja kuivõrd on Eesti töötajad koolituste käigus omandanud kvalifikatsiooni või seda täiendanud. „Kokkuvõtlikult võib öelda, et igas valitsemisalas toimetatakse omaette, nähakse üksnes erinevusi, mitte koostöökohti. Riik peab otsustama, kas on mõistlik igaühel oma koolitussüsteemi üles ehitada, kui palju pakkuda riigi raha eest tasuta hobikoolitust ning kui palju panustada oskusliku tööjõu väljaõpetamisele,“ selgitas Tarmo Olgo.
Auditi tulemusena soovitas Riigikontroll parandada valdkonna koordineerimist. Parem koordineerimine ning kvaliteedikontrolli väljaarendamine aitaks tagada ka raha säästlikuma ja tõhusama kasutamise. Pidades silmas Eesti konkurentsivõime parandamise ja majanduskasvu saavutamise eesmärke, tuleb rahastada enam neid koolitusi, mis aitavad kvalifikatsiooni omandada või seda täiendada, ning ümberõpet.
