2010. aastal registreeriti 15 842 sündi, see on 79 sündi rohkem kui
2009. aastal. Surmasid registreeriti 15 847, mis on 234 võrra vähem kui
aasta varem. Abielusid sõlmiti 5091 ja lahutati 2994, vastavalt 271 ja
194 vähem, kui 2009. aastal.
Surmade arv on kolm aastat järjest kiiresti langenud, oodatav eluiga
hüppeliselt kasvanud ja eakate hulk rahvastikus tõusnud. Selle tõttu on
saavutatud loomuliku iibe tasakaal. Sündide arv on juba neli aastat
olnud suhteliselt stabiilne ― summaarne sündimuskordaja, mis näitab
keskmist sündide arvu viljakas eas naise kohta, on pisut kõrgem kui 1,6.
See näitab, et praegune iibe tasakaal ei taga pikemas perspektiivis
Eesti rahvastiku püsimist. Rahvastiku taastootmise taseme saavutamiseks
peaks sündimuskordaja olema vähemalt 2,1, ehk keskmiselt üle 2 lapse
naise kohta. Selleks peaks sündide arvu kasv jätkuma.
Sünnid, surmad ja loomulik iive, 1990-2010
Loomulik iive on aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu. Sündidena lähevad rahvastikuarvestuses arvesse ainult elussünnid. Seetõttu erineb Statistikaameti avaldatud sündide arv Siseministeeriumi avaldatud sünnikannete arvust, mis sisaldab ka surnultsünde. Alates 1991. aastast on Eesti loomulik iive olnud negatiivne.
Statistikaamet
