01.06.2018 Reede
Riigiasutused saavad hakata riigipilves tarkvara vahetama
Avaliku sektori asutuste jaoks loodud tarkvaralahendus riigipilv on seni pakkunud peamiselt kõrgturvalist pilvekeskkonda, mille abil riiklikke teenuseid töös hoida, aga edaspidi hakkab riigipilv toimima veel ka veebipõhise turuplatsina, kus riigiasutused saavad omavahel vahetada ja jagada tarkvaralahendusi ning seeläbi säästa kulusid.
Kui praegu on riigipilvel 12 kasutajat, millede seas on nii ministeeriume kui nende allasutusi, siis edaspidi on plaanis koondada kõik riiklikud pilvelahendused ühte kõrgturvalisesse keskkonda, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Riigipilv on tegutsetud aasta jooksul olnud pidevas arengus, ütles MKM-i info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) asekantsler Siim Sikkut. "Meie esimene eesmärk oli pakkuda riigiasutustele turvalist keskkonda, mille abil oma teenuseid töös hoida ja selle me oleme ka täitnud. Riigipilve klientide ehk riigiasutuste huvist lähtudes oleme tänaseks aga kasvanud palju laiema teenuste ja toodete valiku pakkumiseni," sõnas Sikkut.
"Oleme võtnud väga konkreetse suuna arendada riigipilvest veebipõhine turuplats, kus asutused saavad oma tarkvaraarendusi lihtsasti kolleegidega teistest majadest jagada ning seeläbi säästa hulga raha. See oleks Eesti e-riigi jaoks suur samm edasi kuluefektiivsuse, turvalisuse, aga ka pideva tehnoloogiaarenguga sammupidamise suunas," lisas Sikkut.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel eelmisel aastal loodud riigipilv on seni pakkunud riigiasutustele riistvara renditeenust, mis võimaldab neil kõrgturvaliselt ja väiksemate kuludega riiklikke teenuseid töös hoida. Selle aasta jooksul saab riigipilve vahendusel hakata kasutama veel ka tarkvara renditeenust ning erinevaid haldusteenuseid.
Riigipilv on pilvekeskkond, mis on suunatud riigiasutustele, elutähtsate teenuste osutajatele nagu elektriga varustajatele ja mobiilside tagajatele, ning IKT-firmadele, mis pakuvad teenust just avalikule sektorile. Riigipilve haldab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus koostöös Cybernetica, Dell EMC-i, Ericssoni, OpenNode'i ja Teliaga.
Märksõnad
