2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eesti elanike seas põliselanikke 75,2%, teatab Statistikaamet.
Eesti põliselanikud on need, kelle vanemad (või üks vanem) ja vähemalt üks vanavanem on Eestis sündinud. Eesti põliselanikke on loenduse andmetel 972 894. 12,7% Eesti elanikest kuulub välispäritolu rahvastiku esimesse põlvkonda (nemad ja nende vanemad on sündinud välismaal), 7,6% teise põlvkonda (nad on sündinud Eestis, kuid nende vanemad on sündinud välismaal) ja 4% kolmandasse põlvkonda (nad ise ja vähemalt üks vanematest on sündinud Eestis, kuid vanavanemad on sündinud välismaal). Põlisust ei õnnestunud kindlaks teha 0,5% elanike puhul.
Eesti põliselanikest 90% on eestlased ja 98% Eesti kodakondsusega. Põliselanikest üle 95% oskab eesti keelt. Põliselanike keskmine vanus on 39 aastat.
Välispäritolu inimeste hulgas on eestlasi üle 8%. Nende seas on niihästi välismaal elanud etniliste eestlaste järeltulijaid kui ka inimesi, kellel küll pole eesti juuri, kuid kes kultuuriliselt on Eestis adapteerunud ja tunnevad end eestlastena.
Välispäritolu rahvastiku esimese põlvkonna inimesed on valdavalt eakad (keskmine vanus 60 aastat) ja enamik neist on Eestis elanud aastakümneid. Neist 69% on venelased, 5% eestlased ja 26% muude, peamiselt endise Nõukogude Liidu liiduvabariikide rahvuste esindajad (ukrainlased, valgevenelased jt). Nende seas on ka viimastel aastatel Eestisse saabunud sisserändajaid. Välispäritolu esimese põlvkonna inimestest kolmandik on Eesti ja 38% Vene kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega on 22%. Välispäritolu rahvastiku esimesest põlvkonnast oskab eesti keelt 34% ja eesti keelt peab emakeeleks 5%.
Välispäritolu rahvastiku teise põlvkonna inimesed on valdavalt keskealised (keskmine vanus 41 aastat). Venelasi on nende seas 76%, eestlasi 12% ja muude rahvuste esindajaid 12%. Neist 53% on Eesti ja 16% Vene kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega on 29%. Välispäritolu teise põlvkonna inimestest oskab eesti keelt 58% ja eesti keelt peab emakeeleks 10%.
Välispäritolu rahvastiku kolmanda põlvkonna esindajad on kõige nooremad — nende keskmine vanus on 25 aastat, alla 15-aastaseid on 27%. Rahvuse poolest on nad kõige homogeensemad — neist 82% on venelased, 11% eestlased ja 7% muudest rahvustest. Enamik neist (68%) on Eesti kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega on 19%. Eesti keele oskuselt ei erine nad teisest põlvkonnast oluliselt — eesti keelt oskab neist 57%, eesti keelt peab emakeeleks 8%.
Detailsemad andmed leiab statistika andmebaasist.
REL 2011 tulemuste avaldamise ajakavaga saab tutvuda www.REL2011.ee.
Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.
