Diana Beltadze,Oodatav eluea puhul on oluline ka selle kvaliteet. Eluea kvaliteeti mõõdab tervena elada jäänud aastate arv, see on selline osa elust, mis möödub ilma igapäevategevusi oluliselt piiravate pikaajaliste terviseprobleemide või krooniliste haigusteta. Naiste ja meeste oodatava eluea erinevus väheneb märgatavalt vanuse kasvades. 75–79-aastasel naisel on eeldatavalt elada jäänud 12 ja mehel 9 aastat. Kusjuures mõlema soo esindajal on selles vanuses tervena elada jäänud ligi 3 aastat.
Eestis elavate teiste rahvuste esindajate oodatav eluiga sünnimomendil oli naistel 80 ja meestel 68 aastat, sellest möödub naistel terviseprobleemideta 54 ja meestel 50 eluaastat.
Linna- ja maarahvastiku oodatav eluiga on Eestis praktiliselt võrdne. Linnas on naistel tervena elada jäänud aastate arv 1,2 ja meestel 1,8 aastat pikem kui maal.
Selgus, et rohkem kui rahvus või elukoht linnas või maal mõjutas tervelt elatavate aastate arvu omandatud haridustase. Kõrgema haridustasemega isikute terviseprobleemideta eluiga on pikem. Kõrghariduseni jõudnud mehed ja naised võidavad vastavalt 13 ja 12 tervena elatud aastat võrreldes põhi- või madalama haridusega inimestega. Erinevus ilmnes parimas tööeas — pingutus keskhariduse saavutamiseks tagab märgatavalt suurema tõenäosuse elada 25–50-aastaselt terviseprobleemideta.
Põhjus, miks haritumate inimeste tervena elatud aeg on pikem, tuleneb ilmselt elustiili erinevusest, samuti sissetulekute erinevusest, mis määrab inimese võimaluse elukvaliteeti parandada. Loendustulemused näitasid, et madalama haridusega inimesed on sagedamini ka töötud, millega kaasneb täiendav stressioht.
Loendustulemuste põhjal on tervena elada jäänud aastate arv kõrgeim Põhja-Eestis, kus rahvastiku haridustase on muu Eestiga võrreldes kõrgeim. Tervena elada jäänud aastate arv on madalaim Kirde-Eestis. Lõuna-Eestis on eriti naistel oodatav eluiga pikk, ent sellest haigusvaba aeg võrdlemisi lühike.
Rahvusvaheliste uuringute kohaselt on järeldatud, et kui kogu rahvastiku tervisenäitajad oleks võimalik tõsta tasemele, mida kogevad kõrgema haridusega inimesed, siis oleks võimalik majanduslik kasu kuni 9% SKP-st.
Rahvaloendusel oli kaks terviseseisundi küsimust, mille põhjal sai täpsustada oodatava eluea ja tervena elatud aastate andmeid. Detailsemad andmed leiab statistika andmebaasist.
Diana Beltadze,
2011. aasta rahvaloenduse projektijuht,
Statistikaamet
