Euroopa sotsiaaluuringu tulemustest selgub, et Eesti inimestele on demokraatia vähem tähtis kui Põhjamaades, kuid olulisem kui Venemaal, teatas Tartu Ülikooli pressiesindaja uuringule viidates. Rahulolu demokraatiaga on Eestis Euroopa keskmisest madalam, sarnanedes enam olukorraga Küprosel, Tšehhis, Poolas ja Slovakkias.
Eestlastest pidas demokraatlikku valitsemist äärmiselt oluliseks 42,9 protsenti, samal seisukohal oli vaid 27,2 protsenti venekeelsetest Eesti inimestest.
Andmeid analüüsinud võrdleva TÜ poliitika vanemteadur Piret Ehin märkis, et ka nende osakaal, kes peavad demokraatiat väheoluliseks, on venekeelsete elanike seas kolm korda suurem kui eestlaste seas, vastavalt 13,2 ja 4,4 protsenti.
Kui eestlaste keskmine hinnang demokraatia toimimisele oli 10-palli skaalal 5,33, siis venekeelsete elanike hinnang aga kõigest 3,78.
Uuringust selgus, et Eesti elanike arusaam demokraatiast hõlmab ka sotsiaalset solidaarsust. „Leitakse, et demokraatlikus riigis peab valitsus kaitsma kõiki kodanikke vaesuse eest ja võtma kasutusele meetmeid sissetulekute erinevuste vähendamiseks. Valitsuse võimet nende ülesannetega toime tulla hinnatakse siiski suhteliselt madalaks,“ sõnas Ehin.
Samas näitas uuring ka seda, et eesti ja vene keelt kõnelevate Eesti elanike väärtushinnangute erinevused on vähenemas. Nii eesti kui ka vene keelt kõnelevad Eesti elanikud peavad kõige olulisemaks väärtuseks heasoovlikkust ja seda eriti oma lähedaste suhtes ning kõige vähem tähtsamaks peetakse võimu.
Euroopa sotsiaaluuring on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik võrdlusuuring, mille eesmärgiks on ühiskondade arengu seaduspärasuste uurimine. Käesoleva aasta uuringu eriteemaks oli demokraatia, demokraatiast arusaamine ning inimeste heaolu.
Uuring sisaldab andmeid 43 994 inimeselt 24 riigist.
