17.04.2020 Reede

President kuulutas välja lisaeelarve ja sellega seotud seadusemuudatused

President Kersti Kaljulaid kuulutas välja kolmapäeval riigikogus vastu võetud lisaeelarve seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse ehk koroonaviiruse levikuga seotud meetmed.

Kaljulaid sõnas, et abi peab kiiresti vajajateni jõudma ning seetõttu kuulutab ta välja lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused.
Kaljulaid sõnas, et abi peab kiiresti vajajateni jõudma ning seetõttu kuulutab ta välja lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused. Foto: Pixabay

"Eesti elab teist kuud eriolukorras ning sellel on olulised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Meie majandus kannatab raskesti ennustataval määral. Kasvab tööpuudus ning kriisi kestust ja selle pikaajalist mõju eksportivatele ettevõtetele on keeruline hinnata," ütles Kaljulaid presidendi kantselei vahendusel.

Riigipea sõnul ei saa üksnes riigi kulutuste kasvatamine olla alternatiivne võimalus hoida Eesti majanduse maht kriisieelsel tasemel. "Pigem on praeguseks vastu võetud seaduste paketi näol tegemist meetmetega, mis aitavad kriisi üle elada, lootes peatsele taastumisele maailmamajanduses. Meetmetega, mis tagavad Eesti ettevõtetele parema stardikiirenduse kriisi lõppedes," ütles ta.

Kaljulaid sõnas, et abi peab kiiresti vajajateni jõudma ning seetõttu kuulutab ta välja lisaeelarve ja sellega seotud seaduste muudatused.

Valitsuse poolt välja pakutud sammud, mille riigikogu on neis eelnõudes heaks kiitnud, on enamasti proportsionaalsed ja suunatud kriisi ohjamisele. Need on kooskõlas põhiseadusega,"

ütles Kaljulaid.

Samas juhtis president tähelepanu kahele asjaolule.

"Esiteks, kõikide energiakandjate aktsiisi laiaulatuslik langetamine on meede, mille seotus kriisi vahetu haldamisega või kriisi mõjude leevendamisega jääb arusaamatuks," ütles ta. Kaljulaidi hinnangul on palju ettevõtteid, kellel odavam kütus aitab kriisis paremini toime tulla, kuid sihitud toetustega sama eesmärgi saavutamine ei sunniks Eestit tegema kompromisse pikaajalise eesmärgiga, milleks on olnud energiasäästliku majandusmudeli poole liikumine.

"Üldiste suuremahuliste aktsiisilangetustega väheneb motivatsioon näiteks investeerida eluasemete soojustamisse, minna üle säästlikematele sõiduvahenditele jpm. Madalam energiaaktsiis ei aita kaasa rohepöördele, samas kui suur osa riike püüab kriisist väljumise meetmetega toetada üksiti ka kliimapööret," ütles president.

Teisena tõi riigipea välja pensioni teise samba maksete peatamise, märkides, et see võib riigieelarvele kaasa tuua prognoosimatu mõju.

"See, et pensionikogujatele võimalik saamata jäänud tulu hiljem kompenseeritakse, on iseenesest positiivne. Samas jääb arusaamatuks, miks on riik valmis sisuliselt laenama raha pensionikogujatelt teadmata intressimääraga olukorras, kus riigil on täna tänu aastakümneid aetud vastutustundlikule eelarvepoliitikale ja kuulumisele euroalasse võimalik eelarvesse raha kaasata muudest allikatest väga soodsate ja fikseeritud intressimääradega. Riik võtab selle sammuga asjatu eelarvelise riski," sõnas Kaljulaid.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes