Kuludest ja investeeringutest 44,2 miljonit eurot läheb kriisikindluse tõstmiseks mõeldud laia riigikaitse projektidele, mis viiakse ellu veel sellel aastal. Raha kasutatakse siseturvalisuse suurendamiseks, meditsiinisüsteemi töökindluse ja välisteenistuse kriisivõimekuse parandamiseks ning digiriigi ja meediavaldkonna toimepidevuse tagamiseks.
Uued kulud kaetakse lisatuludest, laenukohustus kasvab
Lisaeelarvega kavandatakse eelnõu kohaselt ka täiendavaid kulusid ja investeeringuid, mis kaetakse peamiselt välisvahenditest ja riigi majandustegevusest saadud lisatuludest. Seletuskirja kohaselt lisanduvad lisaeelarvega vaid täiesti uued tegevused ning tuludest sõltuvaid kuluprojekte tervikuna üle ei vaadata.
Kuigi riigi finantseerimistehingute kogumaht ei muutu, sisaldab lisaeelarve eelnõu 25 miljoni euro ulatuses finantseerimistehinguid investeerimisfondi paigutamiseks ning Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseteks. Seetõttu suurendatakse eelnõu kohaselt samas ulatuses laenukohustust, millega kaasneb ka intressikulu 0,4 miljonit eurot.
Lisaks sisaldab eelnõu valitsemisalade esitatud muudatusettepanekuid, mille vajadus on ilmnenud pärast tänavuse riigieelarve koostamist ja millega eelarve kogumaht ei muutu. Riigikogus mullu detsembris vastu võetud riigieelarve kohaselt on riigi tulud sel aastal 17,7 miljardit, kulud 18,2 miljardit, investeeringud 873 miljonit ja finantseerimistehingud 679 miljonit eurot.
Läbirääkimistel võtsid sõna Andrei Korobeinik Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Keskerakonna fraktsioon ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepanek ei leidnud toetust, sest poolt hääletas 14, vastu oli 45 ja erapooletuks jäi üks riigikogu liige. Esimene lugemine lõpetati ja muudatuste ettepanekute esitamise tähtaeg on 6. juuni.
