Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt suurendatakse pensioni baasosa suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just pensioni baasosa – seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Seega korrutatakse pensionide indekseerimisel rahvapensioni määra indeksiga 1, 044, pensioni baasosa indeksiga 1,0484 ja aastahinnet indeksiga 1,0396.

Tulemuseks saame:

Sotsiaalkindlustusamet arvutab uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, sealhulgas töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid.

Arvutamisel kasutatakse valemit B + S + K, kus:

B tähistab baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;

S on staažiosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse kuni 31.12.1998 töötatud aastate arvu aastahindega;

K on kindlustusosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse alates 01.01.1999 kogutud aastakoefitsientide summat aastahindega.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosakut (K) ei arvestata.

Näide 1

Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staaži on 40 aastat ja kindlustusosak puudub:

 Baasosa (B)                            = 120,2069 eurot

 Staažiosak (S) - 40 a x 4, 515 =   180,60 eurot

 Kokku                                               300,81 eurot

Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staažiga 15 aastat on vanaduspension 187,93 eurot, 30-aastase pensioniõigusliku staažiga 255,66 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 318,87 eurot.

Näide 2

Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja aastakoefitsientide summa on 10:

Baasosa (B)                                = 120, 2069 eurot

Staažiosak (S) - 30 a x 4, 515  =      135, 45 eurot

Kindlustusosak (K) – 10 x 4, 515 =   45, 15 eurot
-----------------------------------------------------------------------
Kokku                                                    300, 81 eurot
 

Neile 123 240 pensionärile, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel isiklik aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb igaühe kindlustusosak ning seega kogu pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb vastavalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksu suurusele.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest koefitsiendi 1 see isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2011. aastal oli keskmiselt 744, 73 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga).