Tervikuna vajab Eesti energiaportfell tahkete kütuste ja taastuvenergia kõrval kindlasti mitmekesistamist ja selleks sobiks hästi tuumaenergia, ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
"Ma arvan, et tuumaenergeetikal on väga suur koht, eriti kui me soovime eemalduda süsihappegaasirikkast energeetikast," ütles Parts intervjuus BNS-ile. "Siin on kindlasti võimalik variant, et teha rahvusvahelist koostööd."
Potentsiaalne investeerimisvõimalus tuumaenergiasse on ka üks põhjusi, miks Eesti Energia lükkas edasi Narva-lähedase Auvere teise uue põlevkivielektrijaama ehitamisotsuse tegemise. Eesti soovib Partsi sõnul ära oodata, et Leedu uus valitsus jõuaks lõpuks oma energiastrateegias selgusele ja esitaks ka konkreetsed arvutused Visaginase projekti tasuvuse osas.
"Esimene tingimus on loomulikult see, et see peab olema majanduslikult tasuv," märkis minister.
Majanduslik tasuvus on ka peamine argument, miks ei ole praegu mõtet kaaluda Eestile oma tuumajaama ehitamist. "Kui alustada ühes riigis tuumaenergeetikaga, siis ühiku hind tuleb kallim kui riigis, kellel on juba need algsed kulud ja kõik need muud küsimused lahendatud," ütles Parts.
"Tuumajaamaga on nii nagu Estonian Airiga, siin on vaja kriitilist massi," ütles Parts. "Ja kui vaadata praegu turul saadaolevaid tehnoloogiad, siis minu arust see majanduslik tasuvus on tunduvalt kõrgema riskiga."
"Ma ei ütle, et me ei tohiks selle peale mõelda, aga ma arvan, et me peaksime seda hinnalipiku küsimust väga tõsiselt vaatama. Ja me oleme nüüd Leedu näitel tunduvalt targemad, mis see hinnalipik oma tuuumajaama puhul tähendab," rääkis Parts.
Leedu valitsus kavandas enne 2012. aasta sügisel toimunud valimisi koos Jaapani päritolu kontserniga Hitachi 1350-megavatist tuumajaama, millest saaksid energiat kõik kolm Balti riiki. See peaks kavade kohaselt valmima aastail 2020-2022 ja uue tuumajaama rajamise kulu on prognoositud 4,6–5,2 miljardile eurole.
2012. aasta oktoobris seimi valimistega üheaegselt toimunud mittesiduval rahvahääletusel ei toetanud hääletanutest 62,7 protsenti uue tuumajaama ehitamise plaani, tuumajaama toetajaid oli 34,1 protsenti. Rahvahääletusel osales 52,6 protsenti hääleõiguslikest valijatest.
Sotsiaaldemokraadist peaminister Algirdas Butkevičius on tuumajaama rajamise kava kritiseerinud, kuid valitsuse programm lubab riiklikus energiastrateegias hinnata tuumaenergia väljavaateid. Uus valitsus ega seim ei ole tuumajaama kohta lõplikku otsust teinud, Butkevičiuse sõnul on otsust oodata 2013. aasta mais.
Lõpliku otsuse uue tuumajaama projekti investeerimise kohta pidi Andrius Kubiliuse juhitava paremtsentristliku endise Leedu valitsuse lubaduse järgi langetama hiljemalt 2015. aasta lõpuks.
Esialgse lepingukava järgi oleks Visaginase jaamast hakanud kuuluma 20 protsenti jaama rajavale Hitachile, 38 protsenti Leedu riigi omanduses ettevõttele Visagino Atominė Elektrinė, 22 protsenti Eesti Energiale ja 20 protsenti Läti riigi omanduses ettevõttele Latvenergo.
Eesti Energia on korduvalt kinnitanud, et peab projekti üle läbirääkimisi ning otsuseid osalemise kohta pole tehtud. Läbirääkimisi on peetud Poola ettevõtte Polska Grupa Energetyczna võimalikust osalusest tuumajaamas, mispuhul tuleks tuumajaama kaks reaktorit ja selle võimsus kasvaks 1350 megavatilt 2700 megavatini.
