Uus õigusakt puudutab vaid lõpptarbijale suunatud tarbekaupu.
Ehkki juba praegu kasutavad paljud ELi ettevõtted vabatahtlikult
päritolumärgistust, puuduvad liidul päritolumärgistuse ühtlustatud
eeskirjad, välja arvatud mõni erijuhtum põllumajandussektoris.
Kauba päritolu peaks olema tootel selgelt ära toodud, et tarbijad
saaksid teha teadliku valiku ning et nad oleksid kaitstud võimalike
terviseohtude, võltsimise ning kõlvatu konkurentsi eest, ütleb parlament
neljapäeval vastu võetud resolutsioonis.
Saadikud usuvad, et liikmesriikide märgistamiseeskirjade erinevused
põhjustavad olukorra, kus kolmandad riigid viivad oma ekspordi teatud
Euroopa riikidesse, mis sobivad neile kõige paremini.
Päritolumärgistuse eeskirjad hõlmavad kolmandatest riikidest (v.a.
Türgi, Norra, Island ja Liechtenstein) imporditud tooteid, sh
tekstiilitooteid, jalanõusid, farmaatsiatooteid, tööriistu ja mööblit.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt näitab kaupade päritolu sõna
"valmistatud" ("made-in") koos päritoluriigi nimega. Päritolumärgis
peabs olema keeles, millest lõpptarbijad selles liikmesriigis, kuhu
tooteid turustatakse, hõlpsasti aru saavad. Parlamendiliikmed lisasid
muudatusettepaneku, mille kohaselt võib alternatiivina kasutada ka
ingliskeelset sõnapaari "made in" ja päritoluriigi ingliskeelset nime.
Saadikud tahavad ka, et komisjon teeks ettepaneku selle kohta, millised
võiksid olla ühised karistuste miinimumstandardid reeglite rikkumise
korral.
Järgmised sammud
Järgmisena peab ettepaneku heaks kiitma nõukogu. Määrust tuleb hakata
rakendama üks aasta pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Vastavalt ühele vastu võetud muudatusettepanekule kaotab määrus
kehtivuse viis aastat pärast selle jõustumist. Üks aasta enne kehtivuse
kaotamist peavad parlament ja nõukogu otsustama, kas määruse
kehtivusaega pikendada või seda muuta.
Vastu võetud tekstid leiate alates 22. oktoobrist siit (klikata kalendis kuupäevale 21. oktoober 2010): http://bit.ly/du38gH