Üldine dünaamika näitas selgelt, et nii Läti küberohtude olukord kui ka Baltikumi olukord üldiselt jäi karantiinist mõjutamata, näiteks Lätis tuvastati 10 000 ja Leedus 9700 rünnakut.
Mobiilplatvormide mõju kasvades on ka nutitelefonide roll äriprotsessides ja igapäevaelus kiiresti kasvamas. Sellest tulenevalt pööravad ka küberkurjategijad suuremat tähelepanu pahavara levitamisele ja rünnakutes kasutatavatele elementidele, suurendades nende aktiivsust just kriisi ajal. Teatud olukorras võib õigesti valitud ajastus olla pahatahtliku rünnaku eduteguriks, kasutades ära ebastabiilseid aegu, kui kasutajad muudavad oma tavapäraseid turva alaseid harjumusi või ei ole kasutajate nutitelefonidesse installitud usaldusväärseid turvalahendusi.
Aasta lõikes püsis rünnakute arv muutumatuna, mis tähendab, et karantiinimeetmete rakendamine ei mõjutanud piirkonna mobiilse küberohu olukorda. Ühes kuus toimus umbes 1000 rünnakut. See on seletatav asjaoluga, et mobiilplatvormid ei sõltu kasutaja füüsilisest asukohast ja neid saab kohandada vastavalt eluviisile.
"2500 rünnakut mobiilkasutajate vastu kuus võib tunduda suur arv ning seetõttu on eriti tore tõdeda, et Läti nutitelefonide ja tahvelarvutite omanikud olid kriisi ajal valvsad ega langenud petturite trikkide õnge," ütles Kaspersky Baltimaade peadirektor Andis Steinmanis.
Igal süsteemil on haavatavusi, ent sageli peetakse neist suurimaks just inimtegurit, nii et tõdemus, et kontoritöölt kodukontorisse suundumisel ning ülemaailmse pandeemia ajal ei langenud tavalisest rohkem kasutajaid rünnakute ohvriks, on rahustav.
