Keskmisest soolisest palgalõhest moodustas uuringu andmeil selgitatud
palgalõhe 4,4% ja selgitamata lõhe 24,3%. Selgitamata soolise
palgalõhe põhjused võivad olla nii mittemõõdetavad tegurid nagu
isikuomadused ja diskrimineerimine kui ka liialt vähedetailsed
statistilised andmed.
Lisaks selgus uuringust, et palgalõhe on suurim vanusevahemikus 25-44%,
mil pere loomine ja laste kasvatamine on kõige tõenäolisem. Selles
vanuserühmas ulatub meeste ja naiste vaheline palgaerinevus 31-33%-ni ja lastega naised teenivad iga lapse kohta keskmiselt 1,2% vähem kui lasteta naised.
Üks uuringu autoritest, Sten Anspal rakendusuuringute keskusest CENTAR
möönis, et meeste ja naiste vahel haigutav
palgalõhe võib tuleneda ka suurtest üldistest palgaerinevustest Eestis,
mis võrreldes Põhjamaadega on oluliselt suuremad.
Vastates BNS-i küsimusele, kas palgalõhe vähendamisel oleks abi palkade
avalikustamisest erasektoris sarnaselt avaliku sektoriga, möönis Marre
Karu poliitikauuringute keskusest PAXIS, et sellest võib kasu olla, kui
töötajad oma kolleegide ja ülemuste palga suuruse vastu huvi tunnevad.
Karu sõnul leidub Euroopas ka riike, kus on keelatud lisada
töölepingusse punkt, mis keelab töötajal oma palka avalikustada.
Uuringu koostajad tõid palgalõhe vähendamisel välja avaliku sektori
positiivse eeskuju olulisuse, kuna seal töötab kolmandik Eesti naistest
ja 16 protsenti meestest. Lisaks tuleks kasutusele võtta meetmeid, mis
vähendaks lapsepuhkusel olemise negatiivset mõju naistele ja soosiks
meeste suuremat osalust pereelus ning lastehoius. Samuti on uuringu
autorite arvates vajalik ajakohane ja põhjalik palgaandmete kogumine.
BNS
