27.03.2020 Reede

Korteriühistu üldkoosoleku edasilükkamine ja virtuaalkoosolek

Eesti ligikaudu 23 000 korteriühistut on seoses eriolukorraga ülimalt keerulises situatsioonis. Peale igapäevase majandustegevuse ja elutähtsate teenuste vahendamise peavad ühistud tagama üldkasutatavate ruumide puhtuse, abivajajate abistamise, korrale kutsuma valesti parkijaid, tagamaks operatiivsõidukite ja prügiveoautode ligipääs, jne. Lisaks on murekohaks iga-aastase korralise üldkoosoleku korraldamine, kirjutab Urmas Mardi, EKÜL-i juhatuse liige.

Ükski üldkoosolek ei saa olla olulisem kui inimeste tervis.
Ükski üldkoosolek ei saa olla olulisem kui inimeste tervis. Foto: Pixabay

Palun usaldage Vabariigi Valitsust ja Terviseametit ning olge pidevalt uudistega kursis, sest asjaolud muutuvad väga kiiresti. Vastavalt eriolukorrale mitte kokku kutsuda üldkoosolekut enne 1. maid. Juhul kui 1. maiks ei ole viirusel kaela murtud, peab valmis olema ka hilisemaks tähtajaks. Ükski üldkoosolek ei saa olla olulisem kui inimeste tervis, seega ärge muretsege, targalt ja mõistlikult üheskoos tegutsedes saame viirusest võitu nii või teisiti.

Palju on küsitud, mille alusel ühistu siis liikmetele arveid esitab, kui jooksva aasta majanduskava ei ole vastu võetud. Vastavalt seadusele kehtib sellisel juhul senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.

Tuginedes korteriomandi- ja korteriühistuseadusele on võimalik korteriomanike üldkoosolek läbi viia üldkoosolekut kokku kutsumata. Juhul kui ühistuliikmed seda toetavad, on võimalik sisuliselt läbi viia virtuaalkoosolek. Põhimõte seisneb selles, et võimalik on tavapärase valitsemise raames otsuseid vastu võtta üldhäälteenamusega. Juhul kui ühistu põhikirjas sisaldub regulatsioon, et otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsuma peavad kõik liikmed poolt olema, siis tuleb järgida põhikirjast tulenevat regulatsiooni.

Koosoleku kord on alljärgnev:

  1. Juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Kui korteriomanik ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu.
  2. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
  3. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele.

Hääletusprotokolli kantakse:

1) korteriühistu nimi ja asukoht;
2) protokollija nimi;
3) vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed;
4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriomaniku nõudel tema eriarvamuse sisu;
5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud;
6) korteriomanike seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.

Juhul kui kõik korteriomandid kuuluvad ühele isikule, tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada korteriomaniku poolt. Sama põhimõte realiseerub ka juhul, kui korteriomanikke on rohkem ja nad kõik nõustuvad otsusega.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes