Kui ühiskond suudaks ärgitada keskmist põhiharidusega piirdunud inimest omandama keskharidust, siis uuringu tulemuste kohaselt oleks tema sissetulek aastate jooksul keskmiselt 23 tuhat eurot suurem ja riik saaks täiendavalt 15 tuhat eurot maksutulu. Kuid see o n ainult otseselt rahas mõõdetav võit, lisades siia sotsiaalsed aspektid võidaksid põhihariduse asemel keskhariduse omandanud inimene ja riik kokku 78 tuhat eurot, teatab Haridus- ja Teadusministeerium.
Õpingute katkestamise kulude all mõisteti antud uuringus saamata jäänud tulusid, mis avalduvad kahe erineva olukorra võrdlusest – esimene on reaalne olukord, kus inimese õpingud katkesid enne keskhariduse omandamist ning teine hüpoteetiline olukord, kus õpingud ei oleks katkenud.
Lisaks keskhariduse tasemele käsitleti uuringus ka kõrghariduse taset. Kui täiendava hariduse omandamisega kaasnevad suuremad tulud (nt kõrgem palk, parem tervis või väiksem surve riigieelarvele läbi madalama sotsiaaltoetuste tarbimise), siis loetakse nende tulude saamata jäämist õpingute ebaõnnestumise kuluks.
Uuringus toodi peamiste soovitustena välja, et õpingute ebaõnnestumine on nii ühiskonna kui indiviidi jaoks olulisi kulusid tekitav probleem, mille lahendamisega tasub tegeleda. Uusi poliitikameetmeid välja töötades on oluline teha seda kujul, mis võimaldaks hiljem hinnata nende efektiivsust ning et meetmete väljatöötamisel on oluline tagada, et need ka plaanitud moel rakenduksid.
