05.11.2009 Neljapäev

Kohus: kriminaalhooldustalituse juhataja vallandamine oli õigusvastane

Kohus rahuldas Malleuse kaebuse, luges ta teenistusest vabastatuks enda algatusel ja mõistis kaebaja kasuks välja kuue kuu ametipalga 80 790 kr ulatuses. Lisaks peab vangla katma Malleuse menetluskulud 12 600 kr ulatuses.

Halduskohus rõhutas, et ametiasutus ega kohus ei ole ja ei tohi olla tolerantne ebaausate ametnike suhtes, kuid aususkohustuse rikkumise korral peab ametniku distsiplinaarkorras karistamine toimuma õiguspäraselt.

Vaidlustatud käskkirja järgi märkis Malleus kriminaalhooldusaluse toimikus olevatele registreerimislehtedele kuupäevad, mil tema hooldusalune käis end Valga talituses registreerimas, kuigi viimane seda tegelikult ei teinud.

Kohus nõustus vanglaga, et tegemist saab olla vääritu teoga, millega on rikutud vanglateenistujale eetikakoodeksiga esitatavat aususkohustust. Samas ei leidnud kohtus tõendamist, et kaebaja tegu diskrediteeris kaebajat kui kriminaalhooldusametnikku, nagu on tuvastatud käskkirjas. Kohtupraktikas käsitletakse diskrediteerimisena tegu, mille tagajärjel kahjustub oluliselt ametniku või ametiasutuse maine avalikkuse silmis. Käskkirjas on jäetud kirjeldamata, kuidas mõjutas kaebaja tegu avalikkuse hinnangut kriminaalhooldusametniku või kriminaalhooldusasutuse suhtes. Samuti ei ole kuidagi tõendatud kaebaja-poolne tõsiasjade moonutamine teadlikult ja tahtlikult.

Teiseks heitis vangla Malleusele ette seda, et ta ei esitanud kohtule ettekannet selle kohta, et tema hooldusalune on astunud üle keelust tarbida käitumiskontrolli ajal alkoholi.

Selle süüteo osas nõustus kohus vanglaga, et tegu oli kaebaja-poolse teenistuskohustuste jämeda rikkumisega. Kaebaja oli kohustatud nii karistusseadustikust kui kriminaalhooldusseadusest tulenevalt tegema erakorralise ettekande ühe kuu jooksul pärast ilmsiks tulnud alkoholitarvitamist. Seda ta aga ei teinud.  

Kolmanda rikkumisena üritas Malleus käskkirja järgi moonutada tõsiasju, nagu oleks tema hooldusalune alkoholi tarvitamise keelust üle astunud vaid ühel korral.

Kohus leidis, et selle teo puhul on kaebaja süü jäetud tõendamata. Samuti ei ole käskkirja põhjal arusaadav, kas etteheidetav rikkumine on lõpetatud tegu või selle katse.

Kui isikut karistatakse mitme distsiplinaarsüüteo eest ja nende hulgas omistatakse talle alusetult kasvõi üks süütegu,  võib see mõjutada määratud kogukaristuse raskust. Sel põhjusel tühistas kohus õigusvastasuse tõttu kogu vaidlustatud käskkirja.

Halduskohtu otsus on vaidlustatav ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

 

Lugupidamisega,

Tartu kohtute pressiesindaja

7 500 656

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes