Euroopa pettusevastane amet ehk OLAF teatas aga nüüd, et Kärmase tegevuse tõttu tuleks tagastada 9,087 miljonit eurot Kohila veemajandusprojektile ettenähtud toetusraha.
Suhtlises OLAF-iga esindab riiki rahandusministeerium. "Selle juhtumi puhul soovitab OLAF tagasi nõuda üheksat miljonit eurot, toetuse saajale on välja makstud ligikaudu viis miljonit," kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe.
Vastuseks küsimusele, kus langetatakse konkreetne otsus, vastas Aasmäe, et "lõplik sõna jääb Euroopa Komisjonile, aga Eestil on võimalik oma seisukohti selgitada."
OÜ Kohila Maja juht Rein Langeproon kinnitas Kohila vallavalitsuse pressiteates, et Kohila reoveekogumisala veemajandusprojekti elluviimine jätkub vastavalt planeeritud ajakavale. "Projekti rahastaja, keskkonninvesteeringute keskuse esindajate hinnangul on kogu projektiga seotud asjaajamine Kohilas olnud korrektne ja kõikidele nõuetele vastav," selgitas Langeproon.
Pärast Euroopa pettusevastase ameti OLAF samme ühtekuuluvusfondi sissemaksete peatamist, sõlmis keskkonnainvesteeringute keskus juuni keskel Kohila Maja OÜ-ga lepingu jätkuvaks projekti rahastamiseks Eesti riigi vahenditest.
"OÜ Kohila Maja on käitunud igas projekti faasis korrektselt, ausalt ja vastavalt seadustele ning ma ei näe põhjust, miks peaks ettevõtet otseselt seostama Kristo Kärmasega seotud ettevõttega," kommenteeris Langeproon.
Langeproon lisas, et vaidlus raha kasutamise seaduslikkuse üle toimub Eesti riigi, mida esindab keskkonnainvesteeringute keskus, ja Euroopa Komisjoni vahel. "Eksinud ametnik oli tööl keskkonnaministeeriumis ja hiljem keskkonnainvesteeringute keskuses ja nende töökorralduse eest Kohila Maja ei vastuta," täpsustas Langeproon.
