Eesti Liikuskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu koostatud statistika kohaselt laekus kindlustuse vaidlustuskomisjonile mullu 158 kaebust ja kindlustuse lepitusorganile 72 kaebust.
Vaidlustuskomisjoni otsused olid 81 juhul seotud liikluskindlustuse õnnetuste asjaoludega ja 54 juhul liikluskindlustuse hüvitise suurusega. Langetatud otsustest 32 olid tehtud täielikult või osaliselt seltsi kahjuks.
Kindlustusandjate lõikes tegi vaidlustuskomisjon enim ehk 44 otsust seoses If Kindlustusega, nendest 10 otsust olid osaliselt või täielikult kindlustusseltsi kahjuks. Salva ja Gjendisige osas tehti mõlema puhul 15 otsust, Salva puhul oli neist üks ja Gjensigide puhul kolm otsust osaliselt või täielikult kindlustuse kahjuks.
Kindlustuse lepitusorganile esitatud 72 avaldusest ei võtnud lepitaja menetlusse 17 avaldust. 55 lõppenud lepitusest oli edutuid 23 ja 32 puhul lõppes lepitus kokkuleppega.
Lepituste sisuks oli 33 juhul sõidukikindlustus, 14 juhul eraisiku varakindlustus, kaheksal juhul vabatahtlik vastutuskindlustus, viiel juhul liikluskindlustus, reisikindlustus ja õnnetusjuhtumi kindlustus.
Mullu esitatud avalduste põhjuseks oli 57 protsendil juhtudest hüvitise saamine, 39 protsendil hüvitise suurus ja neljal puhul muu vaidlustus.
Nõude summa oli 33 protsendil avaldustes jäetud märkimata, 21 protsendil oli selleks 1000 - 3000 eurot, 15 protsendil 3001 - 10 000 ja 10 0001 - 60 000 eurot, 13 protsendil kuni 1000 eurot ning kolmel protsendil üle 60 000 euro.
Avaldustest 69 protsenti oli esitatud füüsiliste isikute ja 31 protsenti juriidiliste isikute poolt.
Kindlustuse vaidluskomisjon on liikluskindlustuse seaduse alusel loodud sõltumatu kindlustusvaidluste lahendamise organ. Vaidluse lahendamiseks moodustatakse kolmeliikmeline komisjon.
Mõlemad vaidlevad pooled valivad komisjoni ühe liikme ja nii valitud kaks liiget valivad ühiselt kolmanda. Komisjon kuulab ära vaidlejate seisukohad, kaalub tõendeid ja muid asjaolusid ning teeb otsuse. Kui vaidluskomisjoni otsust kohtus ei vaidlustata, siis tuleb seda täita.
Kindlustuslepitaja lahendab kindlustuslepingust, selle vahendamisest või lepingu ettevalmistamisest tulenenud vaidlusi. Lepitaja annab kindlustusvaidluse asjaoludele hinnangu ja esitab lepitusläbirääkimiste põhjal oma lepitusettepaneku.
Eduka lepituse korral leiavad osapooled kindlustuslepitaja abiga vaidlusküsimusele lahenduse, mis vormistatakse kirjaliku kokkuleppena. Kui kokkuleppele ei jõuta, on poolel õigus pöörduda kohtu poole.
